Kiviõli tahab Eesti sajandaks sünnipäevaks uut nägu

3. august 2015 GERLI ROMANOVITŠ
Kiviõli moodustab töörühma, mis näeb vaeva selle nimel, et paari aasta jooksul linnapilti korrastada. Sealhulgas on eesmärk lammutada suured tühjaks jäänud kortermajad.

Kiviõli moodustab töörühma, mis näeb vaeva selle nimel, et paari aasta jooksul linnapilti korrastada. Sealhulgas on eesmärk lammutada suured tühjaks jäänud kortermajad.

Kiviõli moodustab linnaruumi korrastamiseks töörühma, mille suurem ülesanne on kaotada tondilossid, aga tegeletakse ka linnaruumi üldise korrastamisega, kus lüüakse vajadusel ja võimalusel ise käed külge. 

 

Kiviõli, kes on hädas linnaruumi risustavate kasutuseta seisvate hoonetega, tahab moodustada töörühma, kes uurib välja probleemsed kohad, paneb paika tegevuskava nende likvideerimiseks ja aitab linnapilti üldiselt parandada. Seal moodustatud tegevuskava võiks olla aluseks ka eelarve koostamisel.

Muudab prioriteetseks

“Värskelt siia tulnuna olen aru saanud, et Kiviõli linna maine sõltub väga suurel määral sellest, millises olukorras on linnaruum. Mahajäetud hooneid on palju ja need häirivad silma. Kiviõli linn on depressiivne Eesti väikelinn, aga mitte sisult, vaid välimuselt ja on ju kena mõte seda Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks muuta,” põhjendas Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin töörühma moodustamist.

Loodavasse töörühma peaksid kuuluma nii linnavalitsuse ametnikud kui ka volikogu liikmed, aga ka teised, kes võiksid linnaruumi korrastamisele kaasa aidata. “Tahame teha regulaarseid koosolekuid ja need protokollida. Nii muutub töö probleemsete küsimustega süsteemseks, mitte selliseks, millega tegeletakse ainult siis, kui see ette satub,” rääkis ta.

Ühelt poolt on probleemiks tühjaks jäänud korterelamud, aga ka muud ohtlikuks muutunud hooned, mille hulgas on ka väärtusi, näiteks veetorn. Teisalt saab linna paremale väljanägemisele kaasa aidata korteriühistute tekkimise ja renoveeritud elumajadega.

“On palju väikeseid asju, millega linnale paremat ilmet anda,” kinnitas linnapea, lisades, et töörühm ei pea jääma ainult paberil kaasaaitajaks, vaid võib vajadusel ka käed külge lüüa ja selleks ei pea ootama üleriigilist talgupäeva. Talguid võib korraldada ka muul ajal ja hea näide on siin Alexela Grupp, kes korraldab oma töötajatega talgud augusti lõpus ja ootab linnavalitsuselt tööjärge, mida 60 inimesega ära teha saaks.

Sarnaste algatuste tarbeks on oluline nii diskussioon sotsiaalse vastutusega ettevõtetega nagu Kiviõli Keemiatööstus, aga ka linnakodanikega, kelle arvamusi ja ettepanekuid kuulata tuleb. Ka korteriühistutele, mis muutuvad 2018. aastal kohustuslikuks, on linnainimeste kaasamine ja ideede tutvustamine olulised. Tuleb ka elamumajandusega tegeleva OÜ Kiviõli Kinnisvarahoolduse võimekust tõsta.

Tehtud palju

Vojeikini sõnul on linn ka seni teinud hoonete lammutamisega head tööd. Väga suur hulk pooltühje maju on aastate jooksul ümber kolitud ja majad lammutatud. Kiiremat tegutsemist takistavad ühelt poolt lahendamata omandiküsimused ja teiselt poolt rahapuudus.

Kuna omandiküsimustega tegelemine on väga pikk ja töömahukas protsess, on Vojeikin veendunud, et töörühm saab siin kaasa aidata. Kui probleemid jäävad ainult paari ametniku õlule, kellel on ka palju teisi ülesandeid, ei suudeta asju piisavalt kiiresti teha.

Rahalise poole pealt tuleb teha tööd riigi toetuse saamiseks. Riigikontroll on käinud murekohti välja selgitamas ja Vojeikin loodab, et riik tuleb liigse elamufondi lammutamisel rahaliselt appi.

“Tuleb teha asju nii kiiresti, kui on jõudu. Kui rohkem ei suuda, tuleb lammatada üks või kaks maja, vajaduse korral inimesi ümber kolida. Eesmärk on, et Eesti sajandaks sünnipäevaks on Kiviõli linnapilt hoopis teistsugune,” lubas linnapea, kes tunnistas, et tundis võidupüha paraadil, kui linn võõrustas enam kui 300 inimest, piinlikkust, sest kolonn möödus juba ammu tühjaks jäänud ja lammutamist ootavatest majadest.