Islandi kooliga viikingilaevade ehitaja

23. juuli 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Anti Kreem ütleb, et nii kiiresti pole ta veel ühtegi paati ehitanud. Maidla mõisas on tal selleks aega 15. juulist 28. juulini.

Anti Kreem ütleb, et nii kiiresti pole ta veel ühtegi paati ehitanud. Maidla mõisas on tal selleks aega 15. juulist 28. juulini.

Maidla mõisa püstitatud telgis võtab kuju 5meetrine viikingipaat, mis hakkab peagi seilama Aidu kanalitel. Ehitusmeistriks on MTÜ Eesti Viikingite juht Anti Kreem, kes on ehitanud kokku viis viikingilaeva, olles sellega Eesti rekordiomanik. Elupõlisest IT-mehest sai laevaehitaja Islandil.

 

Olete ehitanud Kiruvere viikingilaeva Äge, Nõva kaksikutest viikingipaadid Neyve ja Thule, Käsmu viikingilaeva Aimar ja viikingilaeva Vésteinn Islandil. Kõik need on jupp maad pikemad kui Maidlas valmiv paat, millest saab teie kõige väiksem lapsuke.

Jah, laeva mõõtu ta välja ei anna, sinna mahub kuni kuus inimest. See on mõeldud rohkem õpitoana: kes tahab, saab tulla ja kaasa teha. Vastavalt on ka eelarve väiksem. See on eksperimentaalprojekt − nii kiiresti ei ole varem teinud [ehitus kestab 15. juulist 28. juulini − toim.]. Augustis tuleb Käsmus poolteise nädalaga veel väiksem paat ehitada − Lahemaa mereklubi teeb seal lastelaagrit ja ühtlasi toimub paadiehitus.

Siis te ei jõua vahepeal hingegi tõmmata.

Õhtul ikka ju tõmbad hinge, vahepeal magad ka.

Ega kõrvalt vaadates ei paista see väga stressirohke töö olevat, kus närv pidevalt püsti.

Jah, ma ei jookse kogu aeg ringi. Seda tööd saab rahus teha.

Mille eeskujul te Maidla paati ehitate?

Eeskujuks on vana Norra fjordipaat, viikingipaadi otsene järeltulija.

Kust te kavandeid hangite?

Olen neid saanud Norrast viikingimuuseumist, aga konkreetselt selle leidsin internetist. Kui pilt on ees, siis ise joonestan − selles ei ole midagi keerulist. Üks asi, kui ma teen millegi täpset koopiat, aga muidu on paadi- ja laevaehitus looming. Ka muistsel ajal ehitati kõik paadid vajaduse kohaselt. Sedasama paaditüüpi on Norras alates 3,5 meetrist kuni 6,5 meetrini. Ka Eestis on ilmselt selliseid kasutatud.

Kas ta tuleb natukene laiem, lamedama või kõrgema põhjaga − siin pole mingeid ISO standardeid. Põhimõttteliselt ma tegelen praegu eksperimentaalarheoloogiaga: kõigepealt vaatan, kuidas seda paati ehitada on, ja pärast katsetan sellega sõitmist. See on nagu hobi ja eksperiment.

Teil on telgis saed ja elektrihöövlid, nii et autentsusest vähemalt töövõtete puhul rääkida ei saa.

Haapsalu mehed tahavad teha nagu muinasajal − nii et palk lõhestatakse kiiludega sektoriteks, millest tahutakse plangud. See võimaldab plangu teha palju õhema kui saagimisega. Õhem plank, kergem paat.

Viikingiajal tõepoolest saagi ei olnud. Põhitööriist oli kirves, kasutati veel nuga, peitlit, võib-olla mingit elementaarset höövlit ka. Aga kui endale teha, siis keegi ei suuda autentsust kinni maksta. See on meeletu töö kõike kirvega toksida, see võtab tohutu aja.

Norrakad ja taanlased on teinud muistsel moel eksperimendina. Näiteks Norras läks 21meetrise laeva ehitamine maksma 15 miljonit Norra krooni. Kui keegi annaks mulle sellise summa, võiksin muidugi ka kirvega kolm aastat toksida.

Olete MTÜ Eesti Viikingid eestvedaja. Veebilehe andmeil on tegemist grupi entusiastidega, kes tegelevad viikingiaegsete paatide ja -laevade ehitamisega ning selle kaudu ka muistsete viikingite kultuuri ning kommete uurimise ja laiemale üldsusele tutvustamisega. Kes teile − elupõlisele IT-mehele − viikingimaailma ukse paotas?

Jah, kunagi töötasin IBMs, aga ühel hetkel tundus, et aitab korporatsioonidest ja IT jamast küll, ning võtsin end töölt lahti.

Kuidas see äratundmine tekkis?

Kümme aastat tagasi osalesin Saksamaal ühes rahvusvahelises viikingiretke projektis, kus sõitsime laevadega Wismarist mööda Läänemerd kahe nädalaga Poola välja. Siis mõtlesin, et viikingilaev on ilus − tal on oma aura. Eestis polnud sel hetkel ühtegi.

Tartu poisid hakkasid Eesti esimest − Turmi − ehitama pärast seda, kui ma läksin 2006 Islandile. Islandi viikingiorganisatsiooniga sain tuttavaks Saksamaal ning hiljem osalesime koos ka Leedu, Läti ja Eesti viikingiretkel.

Islandlased ütlesid, et neil on laeva vaja − Eestis puudus tollal huvi ja raha. Islandlased on hästi pikaldase mõtlemisega, nad olid juba tegelikult seitse aastat seda mõelnud, kuni ma sinna Eestist ehitusmaterjali kohale tellisin. Siis sai ettevõtmine rohelise tule.

Selle 2008. aastal valminud laeva kohta võib lugeda, et disaini eeskujuks oli Norrast leitud 1100 aasta vanune ja 24meetrine Gokstadi viikingilaev, mille pikkust sai vähendatud poole võrra ning mis tuli ümber kujundada vastavaks Islandi väga karmidele laevaehituse ja meresõiduohutuse nõuetele. Kellelt te laevaehitust õppisite?

Minu paarimeheks oli üks Islandi vana traalerikapten. Teadmisi hankisime vanade paadiehitajate käest, üks 90aastane vana andis head nõu. Ta mäletas, kuidas tema isa oli fjordi ääres paati teinud.

Islandil praegu enam puust paate ei tehta, kõik on plastist ja metallist.

Kas olete kursis selle laeva praeguse käekäiguga?

Sellega tehakse viikingiretki ja veetakse turiste. Kohalikud viikingiklubid kasutavad seda aega-ajalt vanade laevade kogunemistel.

Kõik Eestis ehitatud paadid ja laevad teenivad ilmselt samamoodi meelelahutuse eesmärki?

Jah, nad teenivad lõbusõiduga natukene oma kulusid tasa. Näiteks Käsmu laev on meremuuseumi juures.

Olete korra seilanud ka Aidu kanalitel − Kiruvere viikingilaevaga Äge. Peagi lastakse seal vette paat, mis ristitakse Ainoks. Kuidas endine põlevkivikarjäär ja muinaspaat teie meelest kokku sobivad?

Miks mitte − sinna võib ju mingisuguse püstkoja teha, et natukene ajaloolist hõngu tuua.  Looduslikult sobib Aidu karjäär viikingipaadile väga hästi, sest ta ongi  nagu fjordis, kõrged kaldad kahel pool.

Millal te endale mõne muinaslaeva valmis meisterdate?

Kingsepp käib ikka paljajalu.

Mingi plaan on, vaatame, mis sellest saab. Tahaks teha ligi 10meetrise laeva. See on mugav variant, mida on hea treileri peal transportida ja kuhu mahub paras arv inimesi sisse − umbes 14. Siis saab sellega natukene raha teenida. Kui võtta paar meest kampa, saaks teha ka ekstreemreise, näiteks Saaremaale või Hiiumaale.

2013. aastal tegime kahe paadi ja ühe laevaga viikingiretke, käisime Haapsalust Vormsile ja tagasi. Esimesel päeval tuult ei olnud − lasime kaheksa tundi aerudel käia. Kõigil olid käed pärast villis. Sellest on ka Youtube’is video. Aga lahe oli! Kes ööbis laevas, kes panid purjest ja aerudest telgi püsti − nagu vanasti asi käis.