Reena Kollil jäi medalist puudu 10 cm

22. juuli 2015 ERIK GAMZEJEV
Reena Koll on sel aastal näinud kõvasti vaeva tehnika ja hoojooksu täiustamisega. Äsjastel Euroopa juunioride meistrivõistlustel see loodetud edu veel ei toonud, kuid pool hooaega on veel ees.

Reena Koll on sel aastal näinud kõvasti vaeva tehnika ja hoojooksu täiustamisega. Äsjastel Euroopa juunioride meistrivõistlustel see loodetud edu veel ei toonud, kuid pool hooaega on veel ees.

Reena Koll oli teivashüppes saavutatud seitsmenda kohaga Rootsis toimunud Euroopa juunioride meistrivõistlustel kergejõustikus Eesti koondise parim, ent nii ta ise kui ta tema treenerist isa Hanno Koll lootsid enamat. 

 

Kolmandal katsel 4.10 ületanud Reena Koll oli 12 finalisti seas ainus, kes suutis sel tiitlivõistlusel parandada omahooaja tipptulemust. Ent see ei andnud enamat seitsmendast kohast.

Medal oli lähedal

Kui 4.35ga kulla võitnud Šveitsi neiu Angelica Moser oli sel võistlusel omaette klassist, siis ülejäänud medalite võitmiseks piisas kõrguse 4.20 ületamisest. See on kõrgus, millest Reena Koll sai aasta tagasi jagu juunioride maailmameistrivõistlustel USAs, pälvides tookord 8. koha.

“Kõige rohkem ongi kahju sellest, et medal oli niivõrd lähedal. Piisanuks 4.20 ületamisest esimesel või teisel katsel. Kusjuures Reena oligi kahel esimesel katsel sellele väga lähedal − latt tuli alla õrnast puudutusest. Aga see teadmine ei maksa kahjuks kokkuvõttes midagi,” tõdes Hanno Koll, kelle hinnangul ei saa äsjast võistlust pidada ei õnnestumiseks ega läbikukkumiseks.

Võistlus äpardus peafavoriidil, tänavu 4.61 hüpanud venelannal Aljona Lutkovskajal, kes suutis kolmandal katsel ületada vaid algkõrguse 4.20, kuid sellest piisas hõbemedali võitmiseks. Olud olid võistluse ajal leebemad kui neljapäevase eelvõistluse ajal, mil puhus tugev küljetuul ja sadas ka vihma. “Finaalis oli tugev taganttuul, mis puhus aeg-ajalt ka lati tellingutelt maha,” rääkis Hanno Koll.

Lõivu maksmine tuleviku nimel

Et teha tulevikus suurem arengusamm, on Reena Koll eelmisest aastast alates näinud vaeva nii oma hüppetehnika kui hoojooksu muutmisega. Seejuures on tal nõuandjaks olnud maailmarekordiomanike Sergei Bubka ja Jelena Isinbajeva endine treener Vitali Petrov, kelle juures Itaalias on Koll ka mitmel korral treenimas käinud.

Tehnika täiustamise protsessis on tulnud maksta lõivu tulemustes. Nii ei õnnestunud tal sisehooajal kordagi tulemust kirja saada, sest neil vähestel võistlustel, kus ta osales, algkõrgust tal ületada ei õnnestunud. Ta tõusis küll teibaga võimsalt kõrgele, ent kuna sellele ei järgnenud edasiliikumist, langes ta latile peale. “Seal on üks tehniline nõks, mis tuleb selgeks saada, aga see pole seni kõige paremini õnnestunud,” rääkis Hanno Koll.

Tema sõnul ei näidanud Reena ka äsjasel juunioride EMil head hüppetehnikat. “Need hüpped tegi ta pigem toore jõuga. Ka hoojooksuga oli probleeme,” sõnas Hanno Koll, lisades, et põrumist peljates ei võetud ka liigseid riske ning hüpati pehmema teibaga. Kuna aasta kõige tähtsam võistlus on nüüd selja taga, saab Reena isa ja treeneri arvates ülejäänud hooaega võtta pingevabamalt ning see peaks kajastuma ka paremates tulemustes.

Lähimad võistlused, kus Reena Koll osaleb, on Balti matš ja Eesti meistrivõistlused. Pääsu täiskasvanute maailmameistrivõistlustele lunastava normini küündimine on Hanno Kolli hinnangul praeguses seisus natuke liiga suur suutäis. Samas kui tehnikaprobleemid õnnestuks lahendada, annaks jäigema teiba kasutamine Hanno Kolli hinnangul praegustele tulemustele kohe 20-30 cm juurde. Tulemus 4.30-4.40 ongi see, milleni tema sõnul Reena hooaja teises pooles tahab jõuda. “Kui suudaks tänavu sellise taseme stabiilselt saavutada, siis võiks järgmisel aastal julgemalt mõelda ka olümpianormi täitmisele,” arutles ta.

Hanno Kolli sõnul tasub kaaluda ka teibapargi väljavahetamist. “Praegu on näha, et need karbonteibad talle kõige paremini ei sobi. Võimalik, et mõistlikum on hakata hüppama fiiberteivastega,” arutles ta.