Millist tööd on Eestil pagulastele pakkuda?

16. juuli 2015 INDREK REBASE

 

ERAKOGU

Eesti iive on negatiivne, rahvastik vananeb. Lisaks inimeste pidev väljaränne. Kümned tuhanded inimesed on läinud tööle väljamaale ja paljud on oma peredki kaasa võtnud. On karta, et koos peredega nad sinna jäävadki.

Seega vajab Eesti värsket verd, uut tööjõudu. Vaat seda toovatki meile pagulased, kinnitavad mõned teoreetikud. Aga tegelikult?

18. juuni Õhtulehes oli näide selle kohta, kuidas üks 15 töötajaga kummimatte tootev ettevõte otsustas tööle võtta ühe Aafrika põgeniku. Kuna tal puudusid väljaõpe ja kogemused, pakkus peremees talle algul lihtsamat tööd. Füüsilist, kuid siiski sellist, millega seal naisedki hakkama saavad. Tööotsija kuulas, vaatas, ütles midagi tõlgile, pööras kannalt ringi ning lahkus. Ei soovinud isegi proovipäeva teha.

Võib arvata, et küllap ütles põgenik, et otsige mujalt lolli. Kuigi talle pakuti keskmise mõõtu töötasu! Kui isegi see palk ei sobinud, no kes neist põgenikest siis veel meie miinimumpalga eest tööle läheks? Aga kes neile siis kohe töödejuhataja või direktori kohta pakuks?

Millisele tööle praegusi Aafrika põgenikke saata? Sae- ja kirvemehi metsas enam pole, metsa võetakse nüüd kalli ja keerulise tehnikaga. Samasugused kallid masinad on ka tee-ehitustöödel. Ka moodsamates taludes on juba GPSi ja arvutiga traktorid ning kombainid, mis maksavad mitme auto hinna. Moodsamates piimafarmides on lehmade robotlüps ja -toitmine.

Poliitikud räägivad, et meie hakkame endale edaspidi neid sissetulijaid ise välja valima. Võtame vaid neid, kellel on mingi vajalik eriala. Kuldsed sõnad! Tulijate hulgas on kahtlemata ka insenere, hambaarste, kirurge, arvutispetsialiste, automehaanikuid, elektrikuid, kraanajuhte, keevitajaid, treialeid jne. Kuid märksa rohkem on nende hulgas harimatuid või lausa kirjaoskamatuid talupoegi ning karjakasvatajaid. Kui meie endale parimad välja valime, kuhu siis need teised, saamatumad lähevad? Vaevalt et teised Euroopa riigid lubaksid meil koore endale riisuda.

Mõni ehk arvab, et mina olen kuidagi pagulaste vastu. Ei ole. Mind on näiteks Soomes teenindanud Aafrika päritolu kelner ning Saksamaal oli pool hotelli personalist selleltsamalt mandrilt pärit. Ja nad said oma tööga suurepäraselt hakkama.

On ainult üks häda. Võõrad töötavadki enamasti toitlustuses ja teeninduses, kuid meil ei ole selliseid kohti palju pakkuda.

Poliitikute juttude järgi olevat need pagulased meile teretulnud tööjõud, kuid kas meil ikka on seda tööjõudu nii väga vaja? Viimaste uudiste järgi suletakse meil Nitrofert ja üle 420 inimese jääb tööta. Vallandamisi toimub mujalgi. Isegi Eesti Energias. Ainuüksi Ida-Virumaal jääb lähemal ajal tööta üle 700 inimese ning töötukassal on tegu, et neile uusi töökohti leida.

Sellisel juhul ei ole mõned aafriklased, eriti veel sellised kapriissed ja valivad, meile mitte taeva kingitus ning kauaoodatud tööjõud, kelle saabumise üle tuleks rõõmustada, vaid hoopiski lisakoorem, mida meil tuleb kanda.

Mõnest põgenikust saab lõpuks meil ka töötegija ja maksumaksja, kuid mõned teised eelistavad riigi ülalpeetavateks jäädagi. Nagu Soomes ja Rootsiski. Sotsiaalabist elatujateks.