Narva lastekodu lapsed kolisid uhketesse peremajadesse

16. juuli 2015 ILJA SMIRNOV
Kolmes ülimoodsas Narva peremajas jääb alles kasvatajate süsteem, nagu see oli ka endises lastekodus. Kasvatajate asendamisega perevanematega otsustati esialgu viivitada. Pildil olev laps ei ole selle asutuse kasvandik.

Kolmes ülimoodsas Narva peremajas jääb alles kasvatajate süsteem, nagu see oli ka endises lastekodus. Kasvatajate asendamisega perevanematega otsustati esialgu viivitada. Pildil olev laps ei ole selle asutuse kasvandik.

Narva lastekodu kasvandikud kolisid sel nädalal kolme uude peremajja, mis valmisid peamiselt Euroopa rahaga. Eile aset leidnud pidulikul avatseremoonial pakuti šampust ja suupisteid, lastekodulapsed viibisid samal ajal ekskursioonil Toilas.

 

Kolm peremaja Juhhanovi tänaval on lõpuks valmis, akt nende üleandmise kohta Eesti riigi käsutusest Narva linnaleallkirjastati teisipäeval ning nüüd peab veel toimuma asjakohane notariaalne tehing.

Narva lastekodu pole sellest aastast enam riigiasutus, vaid kuulub Narva linnale. Abilinnapea Tatjana Patsanovskaja ütles Põhjarannikule, et 24 kohta (kolm maja, igas majas kaheksa last) on linnale piisav.

“Kasvandike arv on stabiilne − see ei vähene ega kasva. Meie eesmärk on, et lapsed jõuaksid hooldus- või asendusperedesse. Mõnikord läheb laps tagasi oma bioloogiliste vanemate juurde või lapsendatakse,” rääkis Patsanovskaja. “See, et laps on lastekodusse sattunud, ei tähenda veel, et ta jääb sinna alatiseks.”

Tehnika viimane sõna

Kolm Narva peremaja läksid maksma ligikaudu 1,4 miljonit eurot. Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul vajab iga laps perekonda või perelähedast elukeskkonda, mis soodustaks lapse arengut ning valmistaks teda ette iseseisvaks eluks.

“Seetõttu on mul siiras rõõm anda Narva linnavalitsusele üle peremajad, kus asenduskodu lapsed võivad end kodusemalt tunda,” ütles Tsahkna.

Eilsel avatseremoonial viibinud külalised märkisid, et kaugeltki mitte kõik ei saa endale selliseid elamistingimusi lubada.

“Siin on tõepoolest nüüdisaegsed elamistingimused,” kommenteeris Tatjana Patsanovskaja. “Kui juba uued majad ehitati, siis oleks imelik varustada need vana mööbli ja vanamoodsate süsteemidega. Need majad on ehitatud tehnika viimase sõna järgi: siin on maaküte ja uus mööbel ning katustel päikesepatareid − see kõik on normaalne ja loob meeldiva elukeskkonna. Ma loodan, et sellistes suurepärastes tingimustes osutatav teenus stimuleerib lapsi ka iseseisvas elus samasuguste tingimuste poole püüdlema.”

Kasvatajad jäävad

Kolmes nüüdisaegses peremajas säilib vana töösüsteem ning kasvatajad hakkavad seal kordamööda vahetuma, nagu see oli ka endises lastekodus. Uudse lähenemisega, kus kasvatajad asenduvad perevanematega, otsustati esialgu viivitada. Abilinnapea Patsanovskaja märkis, et selliseks uuenduseks ei olnud veel keegi valmis, kuid ta loodab, et sellised peremajad iseenesest muudavad laste elamistingimused senisest kodusemaks.

Sisseelamise perioodil tuuakse söök kohale Narva sotsiaaltöökeskuse köögist, hiljem hakkavad pered ise süüa tegema, ehkki küll ühise menüü järgi. Ka puhtust ja korda hakkavad kasvatajad ja nende kasvandikud majades ise hoidma − seegi on neile veel uudne.

Praegu on Narva lastekodu 24 kasvandikust kõige rohkem lapsi Kohtla-Järvelt, järgnevad Narva ja Vaivara vald. Kaks väikest kohtlajärvelast lapsendati juunis välismaale ning nende kohad hõivasid narvalased.