“Tsivilisatsiooni lõpus”* on ilus kaatriga sõita

2. juuli 2015 TEET KORSTEN
Piirivalve üleminspektor Jaanus Kiik piirivalvekaatri roolis.  Laevuke võtab pärivoolu oma 30 sõlme välja ning selle väärtusest rohkem kui poole moodustab kallis tehnika.

Piirivalve üleminspektor Jaanus Kiik piirivalvekaatri roolis. Laevuke võtab pärivoolu oma 30 sõlme välja ning selle väärtusest rohkem kui poole moodustab kallis tehnika.

Mis võiks olla kenam kui ilusal suvapäeval malbel jõel kaunite kallaste vahel võimsa kaatriga kimada?! Politsei- ja piirivalveamet tegi selle Põhjaranniku tiimile võimalikuks. Pärast Eston Kohvri röövimist “sõbraliku” naabri poolt pole mõne arvates “tervislik” liiga piiri lähedal tuiata, aga piirivalvurile on see töö, mis vajab tegemist.

“Miks paljud inimesed üldse töötavad veel piirivalves − mitte ainult piirivalves, vaid riigistruktuurides üldse? Üks tuttav politseinik ütles: “Me puhastame õhku!” Olen arvamusel, et politsei töö on meie omast mitu korda raskem. Näiteks asotsiaalid siia enamasti ei tule, aga politsei peab tegelema igasugustega. Keegi peab seda tööd tegema ja ongi palju selliseid inimesi, kes on hingega asja juures,” räägib Punamäe teenistuskoha (s.o endine kordon) särasilmne vanem, politseileitnant Aleksei Zaitsev innustunult.

Kiire kaater

Riigiametis on pühendumist vaja. Kui bürokraate iseloomustab sõnaühend “tagumikku laiaks istuma”, siis kindlasti ei kehti see piirivalvurite kohta, sest lõiku, mida valvatakse, läbitakse kogu aeg jalgsi, paadi, ATV või autoga. Kontorirotile omast kahvatust piirivalvurite palgeil ei kohta.

Põhjaranniku tiimil avanes eksklusiivne võimalus muu seas kaasa teha paaritunnine jõepatrull piirivalvekaatril, mida mehed ise küll mootorpaadiks nimetavad.  Omal ajal maksis “paadike” viis miljonit krooni ja see valmis 2007. aastal Saaremaal Nasvas ASis Baltic Workboats.

Kaatri hinnast võis rohkem kui poole moodustada igati tänapäevane varustus: kõiksugu side- ja mõõteseadmed. Ühel ekraanil näidatakse korraga nii kajaloodi mõõdetavat sügavust kaatri all kui kiirust sõlmedes. Kaater pidi võtma sisse maksimaalselt 30 sõlme (veidi üle 55 km/h) ja suhteliselt vaiksel jõel on temaga lust liuelda.

Kahel pool oranžide poidega tähistatud piirijoont kalastavad mehed ei lase end kaatril segada ja kaater ei sega ka neid − kui keegi valele poolele ei satu. Samas, paistab, eri maade kalamehed võiksid omavahel kõvema häälega vestelda − sellist kontakti ei saa keelata.

Igal paadil on number ja kui piirivalvuril tekib kahtlus, kontrollitakse, kas alus on end ikka piirijõele minekuks registreerinud. Moodsal ajal saab seda e-riigis ka neti teel ja nutitelefoni abil teha.

Kuningaküla on armas ja tore ning maaliline, aga Venemaa kaldal paistavad uhkemad majad. Üks maja koos uhke põllukividest laotud müüri-randumissillaga meenutab suisa pisemat sorti puust lossi. Piirivalvurid teavad rääkida, et see kuulub ühele kuulsale Peterburis elavale näitlejannale. Selle hoone ehitajatega sai sellist nalja, et talvel, kui nende töö valmis, kolistasid nad jala üle jää, et enda sõnul oma kätetööd imetleda. Mehed ise olid napsused, aga vastu ei hakanud, kui nad kinni peeti.

Kaunis loodus

Kohe Eesti-poolse Punamäe teenistuskoha vastas asuvas Omuti asulas on ka paadilaenutuspunkt, mille kliendid vahel allajõge asuva Mustajõe kordoni piirivalvuritele peavalu tekitavad.

Lühikese kaatriretke jooksul silmab loodussõber mitmeid linde − kaasa arvatud kena valge luik poegadega − ja kaunist kallast − nii ida kui lääne pool vett.

15 aastat piirivalvuri leiba söönud piirivalve üleminspektor Jaanus Kiik (39) on pärit Avinurmest, aga nüüd tuleb Kuningakülla tööle Narvast. Kuna töögraafik on 7 päeva tööl ja 7 vaba, võiks piirivalvurid PPAd teavitades isegi lisatööd teha, aga Jaanus arvab, et talle piisab. Küll armastab ta vabal ajal kala püüda. Kaatrist näeb, kuidas n-ö kolleegidel ses vallas läheb.

Jaanus ongi oma teenistuse algusest Punamäe teenistuskohas olnud, aga näiteks Enn Variksoo on seal veel kauem teeninud. Rääkimata Igor Sedunovist, kes kaitses sealsamas enne Eesti täielikku vabanemist juba Eesti majanduspiiri, aga Sedunovist sai hiljuti noor pensionär. Sedunov on kuulus oma ajaloohuvi poolest ja ta on sõjaajaloo klubi Otsing juht. Tema ajal oli Punamäe teenistuskohas (tollal veel kordonis) ka ajalooekspositsioon.

Jaanus arvab, et tema töös võiks olla rohkem action’it, aga… “Kui tuleb see action, mõtled: pagan, miks ei võiks rahulikum elu olla?!”

*Vt Aleksei Zaitsevi intervjuu esimest küsimust ja vastust.