Valeri Korb ei tunnista plagiaati

26. juuni 2015 ERIK GAMZEJEV
Valeri Korb 2003. aastal, olles värskelt kaitsnud ära väitekirja, millega kaasnes Kohtla-Järve linnavolikogu esimehe ametis ka 20protsendiline palgalisa.

Valeri Korb 2003. aastal, olles värskelt kaitsnud ära väitekirja, millega kaasnes Kohtla-Järve linnavolikogu esimehe ametis ka 20protsendiline palgalisa.

Riigikogu liige ja endine Kohtla-Järve linnajuht Valeri Korb ei võta omaks  süüdistust, et tema 2002. aastal Peterburi ülikoolis kaitstud väitekiri on valdavas osas maha kopeeritud varem valminud teadustöödest.

Korb sattus skandaali jaanipäeval, kui Venemaa ülikoolide teadustööde plagieerimise paljastamisele  pühendunud kodanikeühendus Dissernet avaldas oma kodulehel, et Korbi väitekirja 286 leheküljest pärineb  rohkem kui kaks kolmandikku ilma viitamata teiste kirjutatud varasematest töödest.

Vahetatud vaid üksikud väljendid

Korb kaitses oma sotsioloogiateemalist väitekirja teemal “Munitsipaalteenistujate ametialaseks tegevuseks ettevalmistamise  probleemid” Peterburi riiklikus ülikoolis 2002. aasta 26. septembril.

Dissernet on analüüsinud  Korbi töö teksti  arvutiprogrammide abil ja toonud halastamatult välja, et suuremas osas kattub see Sergei Fedotovi 2001. aasta tööga, mille teemaks oli siseasjade organite töötajate ametialase sobivuse psühholoogiliste aluste formeerimine.

Dissernet märgib oma kommentaaris, et tekstianalüüsist tuleb välja, et Korbi töös piirdub omalooming paljudel lehekülgedel vaid sellega, et Fedotovi tööst kaaperdatud lehekülgedel on väljend “siseasjade organid” asendatud “munitsipaalüksusega”,  “eri kuritegude avastamine” on muutunud “ametialase tegevuse elluviimiseks”.

Samas on näiteks 200. leheküljel unustatud seda laadi muudatus tegemata ja Korbi töös figureerib kontekstiväliselt  sisekaitseorganite patrullteenistus.

Neljapäeval avaldas Disserneti paljastusest uudise üks Venemaa populaarsemaid uudiseportaale Gazeta.ru ning õige pea teatasid sellest ka Eesti portaalid.

Valeri Korb kinnitas eile Põhjarannikule, et tema süüdistamine plagiaadis on alusetu. “Ma kirjutasin selle töö ise. Kolm aastat nägin vaeva. Käisin Peterburi ülikoolis kohal, suhtlesin oma juhendaja ja õppejõududega, kes mind suunasid,” väitis ta.

Korbi meelest poleks saanud plagiaat Peterburi riiklikus ülikoolis läbi minna. “See ei ole ju mingi teisejärguline õppeasutus. Ma kaitsesin oma tööd auväärse komisjoni ees, kes poleks mingit plagiaati läbi lasknud,” kinnitas ta.

Kuigi Euroopas on viimastel aastatel teadustööde plagieerimisskandaali sattunud mitmed poliitikud päeva pealt erru läinud, ei kavatse Valeri Korb nende eeskuju järgida. “Ma ei ole midagi valesti ega ebaausat teinud,” sõnas ta.

Samas ei osanud ta oma väitekirja teksti nii suurele sarnasusele teiste teadustöödega mõistlikku selgitust pakkuda. “Sellest on ikkagi juba 13 aastat möödas. Ma ei mäleta täpselt, mida sinna kirjutasin. Kuid teadustöö eeldab väga paljude teiste tööde tundmaõppimist,” leidis ta.

Teaduskraad tõi palgalisa

Pärast kandidaadi väitekirja kaitsmist võrdsustas  Korb selle Venemaa teaduskraadi Eesti mõistes sotsioloogiateaduste doktori kraadiga. Olles aastatel 2003-2007 Kohtla-Järve linnavolikogu palgaline esimees, tagas see teaduskraad talle ka 20protsendilise lisatasu. Selle rahasumma suurusjärk, mida Korb tänu kraadile, mille saamise ausus on nüüd kahtluse alla sattunud, ametis oldud aastate jooksul Kohtla-Järve maksumaksjatelt juurde teenis, võib ulatuda üle 20 000 euro.

Kohtla-Järve praegune volikogu esimees Riina Ivanova ei osanud eile öelda, kas linnavõimud hakkavad seda doktorikraadi eest Korbile makstud lisatasu tagasi nõudma. “Ma ei ole jõudnud selle teemaga end kurssi viia,” sõnas Ivanova eile.

Tallinna tehnikaülikooli tuntud emeriitprofessor Enno Reinsalu märkis oma blogis Maa Vara Valeri Korbi plagiaadiskandaali kohta, et tegu pole lihtlabase sõnakõlksuga, mida kuuleb lõputööde kaitsmisel. “Plagiaadi tuvastamine on suur töö,” märgib Reinsalu ja soovitab kõigil huvilistel ise Disserneti leheküljelt internetis vaadata, milline oli Korbi väitekirja hindamise tulemus.

“Ütleb, et ei mäleta. Nii see on, kui dissertant pole isegi oma väitekirja lugenud. Või autor oma artiklit lugenud. Olen seda kohanud, nimesid ei nimeta,” märgib teenekas professor, kes on õpetanud sadu Eesti mäeinsenere.

Dissernet tegeleb Venemaa ülikoolides kaitstud töödes plagiaadi tuvastamisega ning on varem avastanud plagiaati 20 Vene riigiduuma saadiku teadustöödest.