Graniitkivi aitab Tšernobõli katastroofi likvideerijate kangelastegusid mäletada

16. juuni 2015 IRINA KIVISELG

 

 

Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerijate Narva liidu esimees Sergei Neprimerov avas Ida-Virumaal esimese tšernobõllaste kangelasteole pühendatud mälestuskivi.

Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerijate Narva liidu esimees Sergei Neprimerov avas Ida-Virumaal esimese tšernobõllaste kangelasteole pühendatud mälestuskivi.

Laupäeval avati Jõhvis pidulikult mälestuskivi Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel osalejatele. See on esimene kolmest, mida Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerijate Narva liidu liikmed kavandavad paigaldada.

Jõhvi kolumbaariumi taha paigaldatud suurele graniitkivile on tahutud likvideerijatele antud märk, selle all eesti- ja venekeelne tekst “Tšernobõli katastroofi likvideerijatele”.

Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerijate Narva liidu esimees Sergei Neprimerov rõhutas, et teada saades, milline tellimus tuleb täita, kinkis firma juhtkond neile kõige suurema kivi, mis neil sellel päeval laos oli. Raha kivi kujundamiseks kogusid likvideerijad ise.

“Sponsoreid on raske leida, Narvas on see aga ebareaalne,” selgitas Sergei. “Juba nõukogude ajal kuulsime kõikidele meie palvetele vastuseks: “Meie teid sinna ei saatnud.” Seepärast ei hakanud me proovimagi. Aitäh sotsiaalabiametile, kes kordki aastas meile veidi raha eraldab, sellest jätkus transpordiks ja avamistseremoonia läbiviimiseks.”

Peaaegu aasta otsisid entusiastid koos Jõhvi valla võimudega sobivat maatükki ja valisid lõpuks välja selle tagasihoidliku nurgakese kuigi seda pole teelt näha, on see ilus, kivi ümbritsevad sihvakad kuused.

“Toome siia veel kivi tükid, teeme tee korda, siis on kompositsioon valmis,” selgitavad eestvedajad. “Me ei kahtle, et tee siia leitakse, sest meie regioonis on väga suur hulk peresid, keda need sündmused nii või teisiti puudutanud on.”

Seda väidet kinnitasid narvalased, Tšernobõlis käinud Viktor Jermakov, tema poeg Anatoli ja pojapoeg Nikita ühe pere kolm põlvkonda, kes olid spetsiaalselt mälestuskivi avamisele tulnud. Viktor ütles, et pole kunagi tahtnud neid õudseid päevi meenutada, kuid unustada on neid samuti võimatu. 1986. aasta 26. aprillil oli Anatoli kõigest 11aastane ning ta tunnistab, et ei tajunud tookord tragöödia suurust, kuid ema üleelamised on tal eredalt meeles.

14aastane Nikita teab Tšernobõlist ainult lähedaste juttude järgi ning ta on kindel, et tema vanaisa on tõeline kangelane.

Tänu eestvedajatele ja lilled kivi juurde

Mälestuskivi avamistseremoonial viibinud Jõhvi vallavanem Aivar Surva tänas tšernobõllasi ja soovis neile edu edasiste plaanide elluviimisel. Jõhvi Jumala Ilmumise kiriku vaimulik isa Andrei pühitses uue sümboli, pärast seda avaldas Vene Föderatsiooni Narva konsulaadi asjade ajaja Ljubov Zabinjak austust ja tunnustust liidule, mis ühendab eri linnades elavaid veterane, soovis neile tervist, mehisust ja pikka iga.

Lilled kivi juurde panid peale tšernobõllaste ka Venemaa kaasmaalaste Ida-Virumaa organisatsioonide esindajad. Neprimerovi sõnul kutsusid nad mälestuskivi avamisele ka avariis enam kannatanud Ukraina ja Valgevene Vabariigi  saatkondade esindajaid, kuid nad ei tulnud. See-eest olid kohal valgevene ja ukraina kultuuriseltside esindajad.

Valmistuvad 30. aastapäevaks

Praegu on Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerijate Narva liidu nimekirjas 150 inimest, peale piirilinlaste veel ka Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Aseri, Kiviõli, Mäetaguse ja Oru elanikud. Nad on koos, aitamaks üksteist moraalselt, aga kui vaja, siis ka materiaalselt.

“Kahjuks ei ole Eestis erinevalt Venemaast seadust, mis toetaks tšernobõllasi,” selgitas Sergei Neprimerov. “Venemaal on see olemas ning Eestis elavad Venemaa kodanikud saavad mitmeid soodustusi kasutada. Seepärast on meil siin väga tähtis olla koos ja millegagi üksteist aidata. Kui me isegi kord aastas üht inimest aitame, siis ainuüksi sellepärast tasub koos olla. Me ei lase inimkonnal unustada seda, mis tuli üle elada, inimesi, kes ei pugenud peitu, ei otsinud fiktiivseid arstitõendeid, vaid läksid ja tegid seda, mida suutsid.”

Järgmisel aastal möödub Tšernobõli tuumaelektrijaama avariist 30 aastat ja entusiastid tahavad selleks tähtpäevaks võimalust mööda täpsustada, kui palju inimesi Eestist katastroofi likvideerimas käis, ja neid tunnustada. Avarii likvideerimisel osalenud ja seda teemat kaua uurinud narvalane Nikolai Issajev on välja andnud raamatu “Tšernobõli tragöödia. Vastupidavusproov”.  Sügisel kavatseb ta käia koolides, rääkimaks sirguvale põlvkonnale sellest, kuidas kõik oli. “Inimesed teevad kangelasteo, Enamik ei läinud sinna põrgusse omal vabal tahtel, kuid nad ei löönud kartma ja võitlesid lõpuni, mõtlemata endale,” ütles ta. “Seda tuleb teada ja mäletada.”

Järgmise mälestuskivi kavatsevad tšernobõllased panna Narva Soldino mikrorajooni uue õigeusu kiriku territooriumile. Ka Sillamäel otsitakse kohta, kuid esialgu on see küsimus veel lahtine. Mälestustahvel tahetakse panna ka endise Narva sõjakomissariaadi hoone seinale, kus nüüd on kaitseliit ja käib remont. Aasta lõpuks peaks ikoonimaalija lõpetama töö ikooniga “Tšernobõli Päästja”, mis samuti liidu raha eest telliti. Ikoon jääb Narva kirikusse, kuid vajaduse korral kasutatakse seda tšernobõllaste üritustel.