Kirikukontsertide sarja avab mehetegusid teinud noor orelimängija

16. juuni 2015 TIIA LINNARD
Andres Naruson on oma noorusele vaatamata juba mehetegusid teinud.

Andres Naruson on oma noorusele vaatamata juba mehetegusid teinud.

Jõhvi Mihkli kiriku orelipooltundide sarjas tehakse kummardus tänavu sügisel 80. sünnipäeva tähistava Arvo Pärdi ees ning lastakse pillide kuninga kõrval kõlada viiulil, vioolal ja flöödil.

Eestis on ligi 160 orelit, enamik neist asub kirikutes. “Eestist on saanud omamoodi orelite muuseum, sellise unikaalse kollektsiooni väärtuslikkust on rõhutanud ka mitmed Eestis esinenud organistid,” märgib Jõhvi Mihkli kiriku orelipooltundide korraldaja organist Erika Jefimova. “Orel pakub kõige võimsamat muusikat, mida inimene üldse luua oskab.”

Bach ja Tuuliki

Esimest orelipooltundi kuuleb täna, esinejaks Narva koorikooli oreliõpilane Andres Naruson, kes on oma noorusele vaatamata juba mehetegusid teinud.  Tunamullu pälvis ta 10aastasena Venemaal ülimat meisterlikkust eeldaval orelikonkursil laureaaditiitli ja I preemia. Seitsmeaastaselt alanud kannatlik harjutamine ei jäänud seega märkamata ega tunnustuseta.

Konkursivõit andis poisile võimaluse esineda Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise konservatooriumi Glazunovi saalis ning Saksamaal Halles toimuval festivalil. Samal aastal mängis ta veenvalt ka Tallinnas noorte orelifestivalil, jäädes sealgi organistidele ja muusikapedagoogidele silma.

Narusoni õpetaja organist Tuuliki Jürjo on just temale mõeldes kirjutanud päris mitu pala, mis aitavad orelimänguoskust lihvida. Venemaa konkursil mängiski poiss ühte Tuuliki Jürjo lugu ja kahte Bachi oreliteost. “Minu lemmikheliloojad on Bach, Buxtehude ja Tuuliki,” teatas Naruson Eesti Päevalehele antud intervjuus. “Bach on kosmiline muusika, lausa välguga võrreldav, läheb hinge. Erinevalt popmuusikast saab klassikat mängida küll vaikselt, küll valjult, sellesse saab panna nii rõõmu kui ka kurbuse, kogu hinge. Ja trillerid lisaks − kui pipar, mis toidule selle õige maitse annab.”

Mullu pälvis ta Ahtme kunstide kooli korraldatud rahvusvahelisel laste orelifestivalil esikoha ning eraldi diplomi artistlikkuse eest. Sellist noort orelikunstnikku kuuleb siis täna mängimas Jõhvi Mihkli kirikus.

Kummardus Pärdi ees

Järgmine orelikontsert toimub 23. juulil, siis kuuleb pühakojas Norras elava ja Bergeni Griegi akadeemia õppejõuna töötava orelikunstniku Ines Maidre kokku pandud kava “Peegel peeglis”, millega tehakse kummardus tänavu sügisel 80. sünnipäeva tähistava Arvo Pärdi ees.

Koos Maidrega esinevad Ingmar Simson-Valtin (viiul) ja Iris Maidre (vioola). Barokse sissejuhatusega kava toobki kuulajani ka keelpilliromantikat ning esitleb Arvo Pärdi tintinnabuli stiili kõrval eesti rahvusromantismi kaunimaid lehekülgi.

Pärdi teostest on kontserdikavas selle nimilugu “Peegel peeglis”, mis kõlab orelil ja vioolal. Maidre sõnul tekib selles teoses väikeste muutustega üha korduvatest kolmkõladest otsekui väike muusikaline peegeldus universumi harmooniast.

Pärdi teostest kõlab kontserdil veel Maidre esituses “Trivium”.

Eesti heliloojaid on selles kavas aga teisigi. Nii kuuleb Artur Lemba “Armastuse poeemi” viiulile ja vioolale, Artur Kapi “Viimset pihti” viiulile ja Rudolf Tobiase “Ööpala” orelile ja “Läbi öö” viiulile ja orelile.

Orel ja flööt

Kolmas ja ühtlasi viimane kontsert selles sarjas toimub 30. juulil, esinejateks on siis Lääne-Virumaal Kadrinas sündinud organist Maris Oidekivi-Kaufmann ja tema tütar, noor flöödikunstnik Helis Oidekivi.

Maris Oidekivi-Kaufmann on Tallinna Jaani ja Rootsi-Mihkli kiriku koguduse organist. “Teenistusel oreli mängimine on suur nauding ja pakub väga palju hingele. Ma ei tea, kas seda võivad kõik orelimängijad kinnitada, kuid minu jaoks on organisti töö stressivaba,” on ta ajalehele Eesti Kirik antud intervjuus öelnud.

Kuigi kiriku koguduse organisti amet ei tähenda kaheksast viieni töölkäimist, on Oidekivi-Kaufmanni sõnul seda tööd, mis organist enesega teeb, raske ajaliselt mõõta.  “Organistile on väga oluline vormis püsimine, mis tähendab pidevat enesetäiendamist.”

Tema lemmikheliloojaks on Bach. “Temast suuremat ei ole,” tõdeb organist. “Ise olen küll hingelt rohkem romantik ja tundub, et mul endal õnnestuvad paremini romantilised lood.”

Eesti muusikaakadeemias nii prof Hugo Lepnurme kui Toomas Trassi ja prof Andres Uibo käe all õppinud Oidekivi-Kaufmann on end täiendanud Göteborgi rahvusvahelise oreliakadeemia suvekursustel ja võtnud osa Trondheimi barokkorelimuusika meistrikursustest Norras. Ta on esinenud solistina ja mitmete kammeransamblite ning orkestrite koosseisus nii Eestis kui Põhjamaades.

Tema tütar Helis Oidekivi hõikas mai alguses rõõmsalt Facebookis, et “käisime Jaaniga [pianist Jaan Kapp − toim.] Rootsis konkursil ja vahi aga vahi − tuli 2. koht! Juhhei!”. Tegemist oli rahvusvahelise konkursiga “IV Stockholm International Music Competition” soolopillidele ja ansamblitele, kuhu oli kokku registreerunud 270 mängijat 20 riigist, sealhulgas USAst ja Hiinast.  Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Oidekivi saavutas puupuhkpillide E-grupis II koha.

Enne seda oli Oidekivi Rocca al Mare koolis õppides võitnud üldhariduskoolide üle-eestilisel muusikaolümpiaadil kulddiplomi, pälvides kutse I rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile.

2012. aastal anti talle Tallinna noore kultuuritegija tiitel.