Männitukka rajatud kodus nauditakse avarust

7. juuli 2011 SIRLE SOMMER-KALDA

Majas, mida hakati ehitama kolhoosiaja lõpul, on perenaise kinnitusel neljaliikmelisele perele lahedalt ruumi. Ühel pool teed on maja koos kõrvalhoonete ja iluaiaga, teisele poole jäävad spordiväljak ning väike tarbeaed. Kõrgeks kasvanud kuusehekk varjab naabrid peaaegu täielikult.


Renna ja Veigo Raamatu Lüganusele rajatud kodus pole jäetud juhuse hooleks isegi koerakuuti – vähe sellest, et saksa lambakoera Jacki elamine on samas stiilis pererahva maja ja saunaga, ei puudu sealtki lillevaas, kuhu on istutatud päevalilled.

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu heakorrakomisjon, kes valis kandidaatide seast välja neli vabariigi presidendi autasu väärivat objekti, tõstis Lüganuse alevikus asuva kodu puhul esile järgmist: “Renna ja Veigo Raamatu hästikorrastatud hooneid ümbritsevad avarad muruplatsid koos oskuslikult planeeritud lille- ja taimenurkadega. Vaba aja veetmiseks on pere rajanud krundile mitmesuguseid spordiväljakuid.”

Et kodu laiub pooleteisel hektaril, jätkub ruumi nii peenardele, veesilmadele kui istumiskohtadele, ent lõviosa krundist on loovutatud murule. Niitmine on peamiselt poegade õlul, kellest üks õpib TTÜ Virumaa kolledžis ja teine lõpetas Lüganuse keskkoolis 11. klassi.

Kunagi, kui polnud murutraktorit, kulus niitmiseks terve päev. Nüüd saab hakkama kolme tunniga, lisaks on mõned kohad vaja üle käia trimmeri ja niidukiga. “Kord nädalas niidame. Ega me nii väga ei rabele. Meil peab olema kõik puhas ja korras, aga me ei taotle sellist iluaeda, kus ei tohi muru peale astuda,” kinnitab perenaine Renna, kes lubab aias vabalt jooksma ka mõlemad pere koerad.

Ta on seda meelt, et iga nurga peal ei pea olema lillepeenar, kuid tasapisi on siiski istutusalasid juurde tulnud.

“Kui heakorrakomisjon ära läks, hakkasime tegema uut veesilma purskkaevuga, mille ümber tuleb natukene lilli. Algul nautisime seda muru ja avarust ega tahtnudki midagi muud, aga hiljem on tekkinud mõtteid, et võiks seda ja toda teha. Igav on vist hakanud,” muigab Renna.

Pole aia orjad

Iluaia kujunduses ütleb sõna sekka ka majaperemees. Hiljuti sauna juurde tehtud istutusalal vahelduvad ilupuude ja -põõsastega kolmnurgakujulised kujundid, mis on täidetud valget, halli ja roosat tooni graniitkividega. “See oli mehe idee, ta ütles, et peab olema midagi teistmoodi ka.”

Üldiselt peetakse peenardega piiri, et ei peaks kogu aeg rakkes olema.

“Me ei ole muutnud ennast aia orjadeks, sest kui oleks palju peenraid, oleks kogu aeg tegemist. Meile on tähtis, et oleks endal hubane – kellegi teise jaoks me ei ole küll midagi teinud,” tõdeb Renna.

Tänu sellele on perel mahti võtta koertega ette pikki jalutuskäike mere ääres või liigutada end majast teisele poole teed rajatud spordiväljakul, kus saab taguda vutti, mängida võrkpalli ja hüpata batuudil.

Või võib hoopis terrassil hinge tõmmata: elumaja juures süüakse hommikueinet ja võetakse päikest; õhtul on päikeselisem sauna juures, siis kolitakse sealsele terrassile. “Saunaterrass sai hiljuti katuse ja eelmine suvi seal mööduski. Ega me suvisel ajal kodust ära kipu.”

Kõige rohkem viibib koduseinte vahel perenaine, kellele on kodu ühtlasi kontoriks, kus ehitusega tegelevale perefirmale raamatupidamistööd teha.

Sai plaanitust suurem

Kodus, mille rajamisega alustasid Püssist pärit Renna ja Veigo 20 aastat tagasi, on sees elatud 11 aastat. “Arhitekti paberile pandud eskiisist ei jäänud ehitamise käigus kuigi palju järele. Nagu mees ütles, et õnnestus paneelid saada sellised ja maja pidigi selline tulema. See sai tegelikult tunduvalt suurem kui algselt oli mõeldud,” meenutab Renna.

Ehitamine kestis üheksa aastat, sest seda tehti töö kõrvalt ja ilma laenuta. “Kord ehitasime, siis jälle paar aastat seisis, kuidas aega ja raha oli. Oleme siin peaaegu kõik tööd ise teinud.”

Saunamaja teine korrus on veel välja ehitamata, aga kui Kiviõli seiklusturismikeskus ükskord uksed avab, kaalub pere sinna külalistubade rajamist.

“Vahel noorem poiss küll ütleb, et tema endale maja ei ehita, sest nii palju peab kogu aeg tööd tegema, aga minu arvates me küll eriti ei rabele ja jääb aega ka puhkuseks,” räägib kauni kodu perenaine.