Salasuitsude osakaal Ida-Viru linnades ulatub 40 protsendini

13. mai 2015 ERIK GAMZEJEV

Salasigarettide osakaal Ida-Virumaa suuremates linnades ulatub ligikaudu 40 protsendini ja riigil jääb seetõttu aastas saamata kümneid miljoneid eurosid, mis läheb kuritegelikule maailmale.

Maksu- ja tolliametil on õnnestunud paari aasta jooksul muuta salasuitsudega kaubitsemine mõnevõrra keerulisemaks, ent Ida-Viru suuremates linnades ulatub nende osakaal siiski veel 40 protsendini. 

Kolm aastat tagasi seadis maksu- ja tolliamet ambitsioonika eesmärgi vähendada salasigarettide osakaalu 2016. aastaks poole võrra.

Tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul võeti lokkav salasuitsuäri erilise tähelepanu alla seetõttu, et võrreldes teiste aktsiisikaupadega, nagu alkohol või kütus, kaotas riik  kõige rohkem raha just selle musta äri tõttu. “See summa võis tollal jääda suurusjärku  40-45 miljonit eurot aastas,” sõnas ta eile Jõhvis toimunud seminaril.

Müük on muutunud varjatumaks

Salaturu ohjeldamiseks asus maksu- ja tolliamet müüjate elu keerulisemaks muutma. Tänu sellele on õnnestunud vähendada kaubitsemist avalikes kohtades, nagu turgudel ja väiksemate poodide lähistel tänaval. Samuti tehti Koidu sõnul selgitustööd nende portaalide haldajatega, kus ilmusid salasuitsude müügikuulutused, ja need teated korjati ära.

Vahelejäänutele hakati peale väärteoga kaasnevate trahvide, mis ulatusid maksimaalselt vaid 1200 euroni, määrama impordimakse. Näiteks 10 000 sigaretti sisaldava konfiskeeritud kasti kohta tuli selle omanikul tasuda riigile 1400 eurot.

“Teavitasime ka tööandjaid, kelle alluvad olid tabatud ametisõidukiga üle piiri salakaupa toomast. Nii mõnelegi tähendas see töökoha kaotamist.  Tegime teavituskampaaniaid, mille puhul rõhusime nii sellele, et salasuitse ostes toetatakse kuritegevust, kui asjaolule, et kaubitsejad müüvad suitsu ka alaealistele,” rääkis Koidu, kuidas on maksuamet püüdnud mustal turul tegutsejate elu ebamugavamaks teha.

Oluline osa on ka seadusemuudatusel, mis lubab praegu ühel isikul ühes kuus legaalselt riiki sisse tuua kõigest kaks pakki sigarette.

Kuigi Koidu sõnul on salasuitude osakaal Eestis hakanud vähenema, ei ole siiski veel jõutud seatud eesmärgi lähedale. Võttes aluseks nii-öelda prügikastides leiduvate sigaretipakkide uuringu, oli 2012. aasta lõpus salasuitsude osakaal Eestis 25 protsenti. Eelmise aasta lõpus oli see vähenenud 18,8 protsendini.

Ida-Viru linnades Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel moodustasid salasuitsud kaks aastat tagasi turumahust 50 protsendi ringis. Nüüd on see vähenenud 40 protsendile. “Et must äri on veidi koomale tõmmanud, näitab, et Narvas on legaalsete sigarettide müük selle aja jooksul kahekordistunud,” ütles Koidu.

Priske kasumiga must äri

Ta tõi näiteks, et kui poes maksab keskmine sigaretipakk praegu 2,65 eurot, siis salasuitsude hinnatase Ida-Virumaa linnades ulatub kahe euro lähedale.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul pärineb praegu valdav osa Eestis tarbitavatest salasuitsudest Valgevenest. “Grodno tehase väravas on ühe paki hind 16 eurosenti. Kui ostja maksab selle eest ligemale kaks eurot, siis pole raske tuletada, milline on kurjategijate kasum selles illegaalses äris,” sõnas ta.

Urmas Koidu sõnul on viimaste aastate jooksul õnnestunud kaubitsejad tõrjuda eemale   turgudelt ja muudest avalikest kohtadest ja müük toimub väiksemas usaldusväärses siseringis. “Väga tüüpiline on, et müüjatel on kujunenud oma kindel klientuur. Näiteks mõnes kortermajas elav pensionär või muu tööl mittekäiv  inimene kogub kuu alguses oma tellimused kokku ja hangib siis oma klientidele vajalikud kogused.  See on omamoodi suletud ring. Keegi ei ole sellest otseselt häiritud ja keegi ei teata ka toimuvast. Kui müüja ise ei taotle suuremat teenistust ega hakka aktiivselt otsima uusi kliente, siis enamasti see ei ulatugi ei meie ega politsei kõrvu,” kirjeldas Koidu salasuitsuäri toimimist.

Tema sõnul tuuakse viimastel aegadel salasigarette üle piiri  sõiduautode või veoautode kabiinide peidikutes. Lõuna-Eestis peaks salakaubandust ohjeldama piiri võsast puhastamine, mille vajadus tõusis esile pärast kapo ohvitseri Eston Kohvri röövimist.

“Lõuna-Eestis oli  pikk metsane piirijupp, kus piirivalvuritel oli tohutult raske salasuitsuga ülejooksjaid kätte saada. Tüüpiline oli, et noored mehed teenisid nädalavahetuse diskoraha sellega, et jooksid üle piiri, võtsid paar kasti salasuitse selga ja jooksid tagasi. Mitmekesi tehti ka  pettemanöövreid, kus ühed tõmbasid piirivalvurite tähelepanu endale ja teised said rahulikult üle minna. Nüüd, kus piir on puhastamisel, on sellist tegevust mõnevõrra lihtsam kontrollida,” rääkis Koidu.

Tema meelest on salasigarettide äri ohjeldamisel põhiline osa eelkõige tarbijate teadlikkusel. “Ma ei näe võimalust, et suudaksime oma väikese ametkonnaga kõiki neid tuhandeid kauplejaid jahtida. Tähtis, et tarbijad ja nende lähedased saaksid aru, et selline tegevus on kahjulik,” sõnas ta.