Koroona “läti laual”

24. aprill 2015 TIIA LINNARD

 

Eluaeg koroonat mänginud Ralf Burgi löögiketas lööb viimased neli aastat seibe auku novuselaual.

Kii nagu kii ikka, seibid nagu seibid ikka, kaba nagu kaba ikka, laud nagu laud ikka, ainult et seibid on tiba raskemad, laud tiba väiksem, augud selle nurkades tiba suuremad ning mängu nimi pole enam mitte koroona, vaid novus.

Miks koroonast novus sai ja kas novuselaua taha on asja ka koroonamängijatel, räägib Ida-Virumaa esimeste novuse meistrivõistluste korraldaja, MTÜ Visad juhatuse liige Ralf Burk.

Vanasti mängiti piljardit, nüüd snuukerit. Vanasti mängiti koroonat, nüüd novust. Nii need ajad muutuvad. Kes see sindrinahk oli, kel polnud siin maamuna peal targemat teha kui saagida koroonalaud väiksemaks, jalad lühemaks ning puurida augud suuremaks?

Need olid lätlased. Eestlaste koroonat hakati mängima ka Soomes ja Venemaal ning lätlastele ei mahtunud see hinge, et eestlaste koroona võib saada kuulsaks. Eestlased tegid aga selle vea, et nad ei loonud koroona rahvusvahelist föderatsiooni, lätlased tegid selle oma novusega ära. Nii et jah, see on lätlaste välja mõeldud mäng, mis tuli hiljem kui koroona.

Kes on mänginud terve elu koroonat, kas see tunneb ennast ka lätlaste laua taga nagu kala vees? Põhimõte on ju sama: kes lööb oma kaheksa nuppu varem auku, on võitja.

Suurt erinevust ei ole tõesti. Ma olen ise ka eluaeg koroonat mänginud, novust mängin alles viimased neli aastat.

Praegu käivadki läbirääkimised, et Eesti koroonaliit ja novuseliit ühendada. Koroonaliidu president ongi juba novuseliidu juhatuses ja novuseliidu president koroonaliidu juhatuses.

Kuidas eestlastel novuses läheb? Või seal valitsevadki ainult lätlased?

Lätlased jah valitsevad, kuid 2005. aastal tuli Euroopa meistriks eestlane, Kohtla-Järvelt pärit Gert Müil, kes elab Viljandis. Eesti naised on selle tiitli võitnud kahel korral. Ühe korra on eestlane võitnud ka maailma karikavõistlused, olles 11 etapi kokkuvõttes parim.

Gert oligi see, kes utsitas ka meid siin Ida-Virumaal novust mängima. Jõhvi klubis on praegu üks mängija Kohtla vallast, neli Jõhvi vallast, üks Viru-Nigulast, üks Sõmerult, kaks Kundast ja üks Kohtla-Järvelt. Häda on aga selles, et meil pole noori.

Noored − need on arvuti külge liimitud. Neid ei saa sealt keegi kätte. 

Novus on ju tegelikult väga arendav mäng: sa pead teadma geomeetriat ja sa pead oskama strateegiliselt mõelda. Novus pole küll male, aga ajusid tuleb ka selles mängus liigutada.

 

Ma mõtlesin välja, miks läti mehed Eesti koroonalaua väiksemaks tegid. Sellepärast et läti naised ütlesid: selle kobaka tood sa koju ainult üle minu laiba! Karta on, et see pole tegelik põhjus, aga legendiks kõlbab küll… Mis pudi tänapäeval sinna laua peale puistatakse, et seibid ikka libiseksid? Vanasti kõlbas selleks talk, aga ka hambaproteesi pulber. 

Nüüd on ainult spetspulber.

Millise summaga tuleb arvestada, kui tahaks endale novuselauda osta ja muud selle juurde kuuluvat?

Meie klubi ostis mullu lauad otse Läti tootjalt, Valmiera meistritelt. Maksime komplekti eest − laud ja seibid − 200 eurot. Kaba ehk löögiketas maksis veel eelmisel aastal 10-15 eurot, nüüd küsitakse juba 25. Kokkukäiv kii koos vutlariga maksab 120 eurot. Novuse kiiga on nii, et selle ots peab olema vähemalt 25 cm puidust, ülejäänud osa võib olla ükskõik missugusest materjalist.

Nii kallist kiid enam vihaga puruks ei löö, nagu vanasti juhtus, kui mehed koroonalaua taga liiga hasarti läksid… Sel laupäeval korraldate esimesed Ida-Virumaa meistrivõistlused novuses? Kas registreerimine on lõppenud ning võistlejate nimekiri lukku pandud?

Ei, me registreerime kohapeal. Kõik on teretulnud, ka need, kes seni vaid koroonat mänginud, näiteks terase silma ja kindla käega vanad jahimehed. Vanasti oli see mäng nende hulgas väga populaarne. Veel kolme-nelja aasta eest korraldati jahimeeste kokkutulekul koroonaturniir, kus peaauhinnaks oli 800 eurot maksev autohaagis. Üle 50 jahimehe võttis sellest osa. Samuti toimusid korralikud võistlused kalurikolhoosides, KEKides, EPTdes. Nii et kii ja kaba kaasa ning laupäeval Jõhvi spordihalli mängima! Me paneme seal üles 15 lauda ning alustame kell 10, nagu novusevõistlused ka mujal maailmas alati algavad. Pühapäeval toimuvad paarismängud.

Kas mõni Eesti meister on ka lubanud tulla?

Oodata on koguni nelja Eesti meistrit, ka tänavust. 2012. aastal tuli Eesti meistriks meie klubi liige Heinar Vallaste, temagi on platsis.

Milline on järgmine suurem võistlus Ida-Virumaal?

Oktoobris, rahvusvaheline turniir “Alutaguse hirv”.

Kas novuse puhul on nii, et harjutamine teeb meistriks? Või on midagi veel selleks vaja?

Mälu on vaja, et võtta eri situatsioonide lahendamiseks kasutusele vajalikud kombinatsioonid. Ja tugevat närvi on vaja. Mullu toimusid Euroopa meistrivõistlused Riias, kus kaks lätlast, üks neist Läti novuseliidu president, lõid kaheksa seibi jutti auku ning mängisid niimoodi 13 ringi, enne kui üks neist murdus ning lõi kaheksa asemel seitse.

Lätis on üldse novusemängijaid tuhandeid. Neil toimuvad võistlused neljas liigas.

Kas novuses on nagu koroonas, et käid kogemata vastu lauda, nii et kaks nuppu või rohkem lähevad paigast ära, ja ongi su mäng mängitud?

Jah, selles mõttes, et kaotad geimi.

Kas novuse puhul saab rääkida ka mingist füüsilisest koormusest?

Ja veel kuidas! Üks voor kestab ühe tunni ja kui võistlejaid on üle 21, mängitakse 11 vooru. See on 11 tundi! Vahepeal küll istud ja ootad oma mängu, aga kokkuvõttes saad nii jalgadele kui seljale korraliku koormuse kätte.

Kas seda ka juhtub, et ühest tunnist jääb väheseks? Ja mis siis saab, kui jääb väheseks?

Kui tund on läbi, aga mäng pole lõppenud, kuulutatakse võitjaks see, kellel on parem mänguseis. Minu nelja aasta pikkuse praktika jooksul on seda juhtunud ainult üks kord, Lätis.