“Looja, hoia hiiepuid!”

24. aprill 2015 TEET KORSTEN

Ahto Kaasik

Ahto Kaasik Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusest kritiseerib seadusandlust, mis jätab nimetatud pühapaigad kaitseta ja laseb seeläbi sündida barbaarsustel − nagu seda on Tammiku hiie hävitamine.

Äsja valmis lühifilmide sari “Eesti looduslikud pühapaigad”, millele aitas kaasa Hiite Maja sihtasutus, kus olete tegev. Miks see sari oluline on?

Loodame, et filmid aitavad laiemal avalikkusel teadvustada pühapaikade haruldust, ohustatust ja seda, et igaüks meist võib nende heaks midagi teha. Filmide sõnum on, et pühapaigad on meie ühine rikkus ja pärand. See pole ainult minevikuline pärand, vaid hoiab täna ja siin meie sidet esivanemate ning maaga, annab tervist, meelerahu ja elujõudu ning hoiab ka meie loodusväärtusi. Kuna käivitumas on looduslike pühapaikade riiklik arengukava, siis on filmide lõpus üleskutse, et inimesed teataksid ohustatud pühapaikadest muinsuskaitseametile.

Hinnatud laulja Tõnis Mägi tutvustab ühes lühifilmis Tammiku hiiepaika. Mis seos tal sellega on?

Kõik eestlased teavad Villu Kanguri ja Tõnis Mäe laulu, milles on sõnad “Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas”. Laulus on mõeldud kõikidele pühapaikadele ja laiemalt eestlaste vaimule. Seda kuulates kerkib aga ikka ja jälle silme ette Jõhvi lähedal asuv Tammiku hiis kui meie hiiepaikade ja eesti rahva saatuse võrdkuju.

Filmis külastab Mägi esimest korda hiit, millest on veerandsada aastat laulnud. Vaataja ees avaneb korraga nii pühapaik kui see, kuidas tuntud laulja seda avastab. Kuu aega pärast Tammiku hiie külastamist osales Mägi Tartus hiie väe tunnustamise sündmusel. Oma sõnavõtus ütles ta, et Eesti ei saa päriselt vabaks enne, kui meie hiied on saanud vabaks jamast, mis sinna aegade jooksul on kogunenud.

Kardan, et enamik lehelugejaid pole Tammiku hiiest kuulnud. Kas võiksite seda tutvustada?

Jõhvi vallas asuva Tammiku hiie saatus on tõesti erakordselt valus − saada õõnestatud maa alt ning maetud kaevanduse aherainemäe alla. Kuigi 13 hiiepuud võeti looduskaitse alla juba 1965. aastal, laienes kivimägi edasi ning mõned iidsed tammed on jäänud kivirusu alla veel üsna hiljuti.

20. sajandi alguses laius hiis Tammiku mõisast lääne, ida ja põhja suunas sadakonnal hektaril. Tol ajal oli hiiemets juba põldudega kolme ossa jagatud ning paika nimetati Tammiku hiiteks. Hiie osadel on mitmeid nimesid: Tammehiis (Algusehiis, Otsahiis), Kuusikuhiis (Kuusehiis, Keskhiis, Salupihiis, Salupea hiis) ning Lepahiis ehk Lõpuhiis. Hiies oli varem kasvanud tihe tamme-, kuuse- ja lepamets.

Rahvapärimus kõneleb, et Tammiku pühas hiies toimusid vanasti salajased nõupidamised ning see oli ohvri- ja palvepaik. Muistendi järgi maganud hiie tuulevarjus kord Kalevipoeg.

Eesti hiied on üldiselt kogukondlikud pühapaigad, mille eri osades võib leida jaanitule-, kiige- ja tantsukoha, püha kivi ja allika ning vahel ka matusepaiga. Küla, mõnikord ka mitme küla või isegi terve kihelkonna rahvas on rahvakalendri pühadel kogunenud hiitesse palvetama, ande tooma ja pidutsema. Üksinda on käidud ja käiakse praegugi hiies nõu küsimas, ravitsemas ning jõudu kogumas.

Kogukondlike hiietantsude ja jaanitulede tava säilis paljudes hiites kuni 20. sajandi alguseni. Viru-Nigula valla Samma Tammealuse hiies taastati kogukondlike hiiepühade tava 1989. aastal. Kohalik rahvas koguneb sinna tänavu suvistepüha pidama 24. mail ja oodatud on ka mujal elavad hiiesõbrad.

Kas inimeste teadlikkus hiitest on Eestis kasvanud?

Tänu ajakirjandusele ja sotsiaalmeediale teab avalikkus praegu looduslikest pühapaikadest palju rohkem kui kümne aasta eest. Mitmed asutused nagu Maavalla Koda, Hiite Maja SA ning Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus on korraldanud ka selleteemalisi teabepäevi, näitusi, fotovõistlusi jm sündmusi. Tartu ülikoolis saab 2010. aastast kuulata looduslike pühapaikade valikainet. Olulise panuse on andnud ka meie loodusfilmide vanameister Rein Maran, kelle filmid “Hiite lummus” (2013), “Looduslikud pühapaigad Eestis” (2013) ja “Suvisted Tammealusel” (2015) on toonud pühapaigad laia vaatajaskonnani.

Teadlikkuse kasvule on aidanud kaasa seegi, et Eesti ühines 2008. aastal rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) otsusega kuulutada looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks.

Avaliku arvamuse uuringud on näidanud, et inimesed ootavad siiski märksa rohkem teavet. 70% vastanutest külastaks pühapaiku sagedamini, kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav.

Eelmise aasta lõpul valminud uuringu kohaselt soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks pühapaikade säilimise, ning selline hoiak on ühtlaselt omane eri põlvkondadele, naistele ja meestele ning eesti- ja venekeelsele elanikkonnale.

Mure on aga noorema põlvkonna pärast. Enamik üldharidus- ja ka kõrgkoolide lõpetajaid ei saa praegu koolipingist pühapaikade teemal ülevaatlikke ja ühtlasi teadmisi. Niimoodi võivad juured peagi katkeda.

Milline on Ida-Viru looduslike pühapaikade olukord üldse?

Arheoloogia- või loodusmälestisena on Ida-Viru maakonnas mingil määral kaitse all kümmekond looduslikku pühapaika. Sealhulgas Tammiku hiietammed, Kuremäe hiietamm ja Purtse hiiemägi. Ühtegi looduslikku pühapaika kui sellist aga Virumaal ega mujal Eestis kaitse all pole, sest seadustes puudub selline mälestise liik.

Arhiiviandmete põhjal on Ida-Virumaal teada ligikaudu 40 hiielaadset kogukondlikku pühapaika ning lisaks kümneid üksikuid pühi allikaid, kive ja puid. Kuid arhiividesse pole jõudnud kaugeltki mitte kõikide pühapaikade andmed. Kui täna korraldataks Ida-Virumaal täiemahuline väliuuring, võiks siin eeldatavasti kaardistada kuni 200 ajaloolist pühapaika. Enamik neist paikadest on lähiaastatel unustamise tõttu kadumas.

Juba kümme aastat on kavandatud pühapaikade riiklikku kaardistusprojekti, kuid elu on näidanud, et võimud ei ole valmis seda tööd tegelikult rahastama. Seetõttu sõltub pühapaikade saatus eelkõige meist endist. Igaüks saab küsitleda vanemaid inimesi pühapaikade teemadel, talletada nendega seotud pärimusi ning edastada need uurijatele.

Kogunemas on kodanikualgatus Hiiepaik, mille eesmärk on õhinapõhiselt kaardistada kõik Eesti looduslikud pühapaigad. Hiiepaiga kodulehelt hiiepaik.ee leiab varsti sellekohaseid juhiseid. Hiiepaigal on oma lehekülg ka Facebookis aadressil www.facebook.com/hiiepaik.