Vaba Lava otsib Narva nüüdisaegse kultuurimaja rajamiseks investorit

8. aprill 2015 TIIA LINNARD

Mullu sügisel Tallinnas uksed avanud Vaba Lava plaanib oma tegevust laiendada Narva.

Tallinna tühjalt kohalt Põhjamaade ainulaadse etenduskunstide keskuse üles ehitanud SA Vaba Lava plaanib seda ettevõtmist erakapitali ja vabariigi valitsuse abiga Narvas korrata. 

Vabariigi valitsuse heakskiit sellele ettevõtmisele on olemas: peagi sõlmitavas koalitsioonileppes seisab must valgel, et Vaba Lava kontseptsioonist lähtuva teatrimaja rajamisele Narvas pannakse õlg alla.

4,5 aastat ideest teostuseni

Vaba Lava on mullu sügisel Tallinna loomelinnakus endises metallitöökojas uksed avanud tänapäevane ja avatud etenduskunstide keskus, mis pakub väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui mitmesuguste tugiteenuste näol.

Selle rajamiseks panid 2010. aastal seljad kokku üheksa väiketeatrit, nende seas MTÜ R.A.A.A.M, MTÜ Genialistide Klubi ja MTÜ Kell Kümme, ning lõid SA Vaba Lava.

Ideest teostuseni kulus seega 4,5 aastat, märkis SA Vaba Lava nõukogu liige Allan Kaldoja, kelle sõnul ei maksa ka Narvas keskuse avamist juba sel aastal oodata, kuigi eskiisprojekt on valmis.

Nii nagu Tallinnas, plaanitakse ka Narvas end sisse seada vanas tööstushoones. Piirilinnas on selleks nõukogudeaegse sõjatööstustehase Baltijets hoone aadressil Linda 2, kus tegutsev väiketeater Ilmarine elas hiljuti üle tulekahju.

Riikliku teatri ülalpidamisest odavam

Vaba Lava teatrihoone Telliskivi loomelinnakus sündis era- ja avaliku sektori koostöös: hoone omanik OÜ Telliskivi Maja ehitas Vaba Lava suuniste järgi üles teatrimaja, mis läks maksma 2,5 miljonit eurot, kultuuriministeerium toetab, aidates katta suurema osa rendikuludest, ning Eesti kultuurkapital toetab teatri loomingulist poolt.

Rendileping on sõlmitud seitsmeks aastaks. “Riigi kulutused teatrimajale on seitsme aasta jooksul kokku alla miljoni euro, 136 000 eurot aastas,” ütles Kaldoja, kelle sõnul on vaba lava mudel riiklike teatrite ülalpidamisega võrreldes kordades odavam.

Valitsuserakondadelt õnnistus saadud, kultuuriministeeriumiga läbirääkimised peetud, otsib SA Vaba Lava investorit, kes teatrimaja valmis ehitaks. Kaldoja sõnul Baltijetsi omanik, metallkonstruktsioone tootev OÜ Fortaco Estonia kinnisvara arendamisest huvitatud pole. “Üks asi on leida investor Tallinna kesklinna, teine asi Narva,” tõdes Kaldoja, et erakapitali meelitamine ettevõtmisesse pole äärealal lihtne.

8 kohale 240 avaldust

Vaba Lava teatrihoones Tallinnas on poole aasta jooksul andnud etendusi üle 20 eri teatri ja trupi. 27. mail etendub seal ühe Peterburi teatriskeene leidlikuma noore lavastaja Semjon Aleksandrovski dokumentaallavastus mälestamisest ja üksindusest.

Vaba Lava pole klassikaline repertuaariteater kindla peanäitejuhi ja trupiga. Keskuses on vaid väike administratiivne ja tehniline meeskond ning loomingulise poole pealt iga kahe aasta järel vahetuv kuraatorite tandem, kes valib igaks hooajaks välja teatri kuraatorprogrammi, kuhu on võimalik kõigil kandideerida.

Kandideerijaid oli Kaldoja sõnul palju: “Järgmise hooaja kaheksale etendusekohale laekus 240 avaldust, neist 50 Eestist, ülejäänud välismaalt. Süsteem töötab!”

Kuni 2017. aastani on Vaba Lava kuraatorid Viini interdistsiplinaarsete etenduskunstide keskuse Brut Koproduktionshaus kunstiline juht ja direktor Thomas Frank ning teatriuurija, -kriitik ja Tartu ülikooli teatriteaduse õppejõud Madli Pesti.

Osa etendustest jõuaks Narvas Vaba Lava avamise korral ka Ida-Virumaa publiku ette. Samuti peab Kaldoja võimalikuks korraldada Narvas Peterburi ja Moskva väljapaistvate teatriinimeste meistriklassi, et viia nad kokku Eesti näitlejatega.

Väiketeater Ilmarine jääks Kaldoja sõnul Narva keskusesse pearesidendiks ning täidaks oma etendustega poole keskuse repertuaari kavast.

Palju kontserte ja teatrit

“Narva on väga äge koht ning seal on palju loomingulisi inimesi, kuid neil puudub väljund, sest tänapäevast kultuurimaja Narvas pole,” märgib Kaldoja, kes nimetakski rajatavat keskust Narvas pigem kultuurimajaks kui teatrimajaks. “Teatrietenduste kõrval saab seal olema suur osakaal kontsertidel, samuti peaks seal olema võimalus filme näidata.”

Kaldoja rõhutas, et Vaba Lava ei taha oma tegevusega Narva laienedes sealsetelt kultuuriasutustelt midagi ära võtta, vaid juurde anda, avardades publiku võimalusi ning arendades Põhjamaades ainulaadse loomeinkubaatorina toimiva süsteemi abil etenduskunsti. “Unistused on meil ilusad, nende täitmiseks tuleb aga kõvasti tööd teha,” sõnas ta.