Narva amatöörid teenisid meistrivõistlustel hõbemedalid

31. märts 2015 ERIK GAMZEJEV

Narva PSK tänavuse hooaja tipphetki oli 25. jaanuaril, mil kodupubliku ees alistati lisaajal 5:4 eelmisel hooajal meistritiitli võitnud Tallinna Vikingi meeskond.

Narva Paemurru spordikooli hokimeeskond saavutas Eesti meistrivõistlustel viimase kümne aasta parima tulemuse, ent hõbemedalite üle ei võimalda täit rõõmu tunda hävitav 0:10 allajäämine kodupubliku ees teises finaalmängus Tartu Kalev-Välgule.

“Muidugi on selline kaotus šokeeriv!” tunnistab narvalaste treener Rais Davletkildejev.

Kogenud treener räägib, et mitmed mängijadki tulid pärast kohtumist vabandama, et kehvasti mängisid. “Ütlesin neile, et mida siin ikka vabandada. Olen hoopis tänulik teile, et olete kõigele vaatamata tulnud Narva hoki au kaitsma,” meenutas ta.

Taktika muutus ei õigustanud

Kuigi põhiturniiril oli Narva sel hooajal Tartut kahel korral võitnud, aimas Davletkildejev juba enne finaalseeriat, et kullaheitlusest on võitjana maru raske välja tulla. Põhiline probleem oli kesine mängijate valik. Kuus Narva PSK mängijat puudus, sest nad osalesid samal ajal Eesti koondises noorte maailmameistrivõistlustel.  Mitu põhimeest olid rivist väljas vigastuste ja töökohustuste tõttu.

Finaalseeria avamängus jäi Narva võõrsil Tartule selgelt alla 5:12. Sellele vaatamata taheti pühapäeval teises mängus koduhallis anda korralik lahing.

“Nagu öeldakse: tahtsime parimat, aga läks nagu alati… Läksime taktikaga alt,” tunnistas Davletkildejev. “Meile on omane mängida  kaitsest lähtuvalt ja nõelata teravate kontrarünnakutega. Nüüd arvasime, et kaotada pole nagunii midagi, ja hakkasime vastaseid üle välja taga ajama. Selliseks pressinguks polnud me aga tegelikult võimelised. Eksisime hoopis ise ja vastane kasutas need vead kiiresti ära, lüües meile väravad.”

Mängitud polnud veel kahte minutitki, kui Tartu juhtis juba 2:0. Teise kolmandiku lõpuks olid tablool numbrid 7:0.

Narvalaste niigi kehv seis muutus eriti täbaraks teise kolmandiku keskel, kui kohtumise lõpuni eemaldati platsilt ühed nende põhitegijad vennad Ilja ja Kirill Iljin. “Poistel ütlesid närvid lihtsalt üles,” sõnas Davletkildejev olukorra kohta, kus Ilja Iljin tegi jõuvõtte vastaste väravavahile, mille eest  järgnes jäähoki kirjutamata reeglite  järgi karistusoperatsioon tartlaste poolt, sellesse sekkus aga omakorda raevukalt oma vanemat venda kaitsma tormanud Kirill.

Häbeneda pole midagi

Finaalis tabanud hävingule vaatamata võivad narvalased Davletkildejevi hinnangul lõppenud hooajale tagasi vaadata püstipäi. “Meie võimaluste juures on teine koht Eesti meistrivõistlustel hea tulemus,” tõdes ta.

Ta selgitas, et Narva PSK on kõige ehtsam amatöörmeeskond, kus kellelegi palka ei maksta ja ühegi võõrleegionäri abi ei kasutata. “Mängupäeval on üks toidukord kõik, mida klubi poolt saame pakkuda,” ütles ta.

Ta lisas, et kõigis teistes klubides on leegionäre ohtralt. “Meilegi on tahetud tulla nii Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast kui isegi Rootsist ja Sloveeniast. Aga olen kõigile ära öelnud, sest meil pole võimalik hoki mängimise eest midagi maksta,” selgitas Davletkildejev.

Ta märkis, et meeskond mängib Eesti meistrivõistlustel eelkõige seetõttu, et Narva hokipoistel oleks, kuhu pürgida ja mille nimel areneda.  Noortele lisanduvad kogenumad mängijad, kes tegelevad hokiga puhtalt oma lõbuks. Pool tuhat kuni tuhat tänulikku poolehoidjat igal mängul koduhallis ongi selle töö eest põhiline preemia.

“Kahjuks jääb meil aga vähe aega ühistrennideks. Need, kellel on töökoht, käivad tihti vahetustega tööl ja nad ei saa alati meeskonnaga koos treenida. Need, kes on töötud, teenivad elamiseks raha sageli kaupu üle piiri tassides. Iial ei tea, kui palju aega piiril oodates kulub. Ma ei saa sundida neid rangelt trenni tulema, sest saan aru, et neil tuleb millestki elada,” sõnas ta.

Küll leiab Narvast pärit hokimehi enamikust teistest Eesti klubidest ja välismaaltki. Näiteks tänavuseks Eesti meistriks tulnud  Tartu Kalev-Välgu ridades oli üheks põhitegijaks Narva oma poiss Anton Jastrebov. Mitmed andekamad Davletkildejevi õpilased üritavad aga hokis karjääri teha nii Soomes kui Kanadas. “Ega meil oma noori Narvas kerge hoida pole,” tunnistab ta.

Sellele vaatamata mõtleb Davletkildejev juba järgmisele hooajale ja plaanib põhimeeskonda tuua mitmeid praegu alles 16-17aastasi noormehi. “Noortetöö on meil endiselt heal tasemel ja tänu sellele püsib ka Narva hoki elus,” sõnab ta.