Elektriautod pole kolme aastaga alt vedanud

5. märts 2015 KÜLLI KRIIS

 

Elektriautode suuremaid puudusi on vajadus neid sageli ja pikalt laadida.

Ligemale kolm aastat elektriautosid kasutanud omavalitsuste sotsiaaltöötajad peavad neid pigem asfaldiautodeks, millega pikki sõite ette ei võeta, ent suuri probleeme pole nendega seni olnud.

Esimesed elektriautod läksid Ida-Virumaa omavalitsustes liikvele 2011. aasta kevadel.

“Meil on nad küll hästi kestnud,” ütles Avinurme vallavalitsuse sotsiaalnõunik Tiina Tuur nii enda kui ka valla hooldustöötaja kasutuses oleva sõiduki kohta. “Isegi käivitusakud on vastu pidanud – kuuldavasti olevat nendega mitmel pool probleeme.”

Avinurmes on mõlemad elektriautod sõitnud ka talvel, lumi pole seganud. Tõsi, kahel viimasel talvel pole lund õieti olnudki, esimesel aga jagus seda piisavalt. Ka suurt külma pole olnud, mis autod seisma sundinuks.

“Ega me nendega pikka maad sõida, ainult siis, kui on vaja olnud Jõhvi hooldusesse minna,” rääkis Tuur. “Remonti pole seni vaja olnud, hea külg on see, et elektriauto on kiire, seda pole vaja enne sõitma hakkamist soendada.”

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste ja valla kaks koduhooldustöötajat on samuti elektriautodega rahul.

“Akud on hästi vastu pidanud. Talvel külmaga on loomulikult ebamugavam, aga soojal ajal on need autod asendamatud,” rääkis Tammiste.

Ainuke probleem on Jõhvi autodel olnud pidurisüsteemiga, aga see tuli ilmsiks alles siis, kui kogu partiil avastati tehasepoolne rike ning kõik autod hooldesse kutsuti ja süsteem välja vahetati.

“Linnas on see auto ikka äärmiselt ökonoomne,” kiitis Tammiste. “Ainult laadimissüsteemiga ei ole me päris rahul, kaks kiirlaadijat küll on, aga need on linna servas; võiks ikka kesklinnas ka olla.”

Maale ei sobi

Lohusuu vallavalitsuse sotsiaalnõunik Piret Tomson rääkis, et poolteise aasta tagusele pikalt kestnud laadimisprobleemile leiti lõpuks küll omaenese tarkusest lahendus ja see pole enam kimbutanud, ent maaoludesse elektriauto siiski ei sobi.

“Ehituslikult on see madal ja läbivus seetõttu kehv, seda nii lumega kui poriste teedega; rehvid on kitsad ja erisuguse laiusega… Kui külma on 15 või rohkem kraadi, siis täis akuga üle 50 kilomeetri ei sõida. Jõhvi jõuan kohale, aga enne tagasisõitmist tuleb laadida.”

Tomson leiab, et elektriauto on asfaldiauto, mis sobib väga hästi linnas sõitmiseks.

Sama meelt on Tudulinna vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Heli Šmigelskene: “Talvel pole ma sellega üldse sõitnud, pikki otsi ette ei võta. Kuna meie vallas on vahemaad küllaltki pikad, siis pole see meile kõige õigem auto.”

Edasine omavalitsuste otsustada

Peatselt saab sotsiaaltöötajate kasutusse antud elektriautodel läbi kolmeaastane garantii, selle aastaga lõpeb ka nende kasutusleping.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik ütles, et tagasisidet autode kohta on ministeeriumini jõudnud üpris vähe.

“Autodega ollakse üldiselt väga rahul. Mõned omavalitsused on kurtnud, et auto võiks olla suurem, sest nii oleks see sotsiaaltöö tegemiseks sobivam; et talvel külmema ilmaga, kui autot ei kasutata, tühjeneb käivitusaku mõne päeva jooksul, et sõiduulatus võiks ühe laadimiskorraga suurem olla.”

Lepiku sõnul uuritakse kasutuslepingu lõppedes, kas omavalitsused on ka edaspidi nende kasutamisest huvitatud.

“Ministeeriumi peamine soov on anda autod omavalitsuste kasutusse tingimusel, et neid kasutatakse ka edaspidi sihtotstarbeliselt. Konkreetsemad plaanid selguvad alles siis, kui saame teada omavalitsuste soovidest. Ühelgi omavalitsusel pole kohustust jätkata autode kasutamist, seega võivad nad lepingu lõppedes sellest ka loobuda.”

Avinurme ja Jõhvi vallas ollakse praegu arvamusel, et elektriautod võiksid seal ka edaspidi olla. Tudulinna on pigem valmis loobuma ning Lohusuus pole asja veel arutatud.

Sotsiaalministeerium annab elektriautode kasutuselevõtule üldiselt hea hinnangu. “Teatavasti on Euroopa Liidus kokku lepitud taastuvenergia osakaalu suurendamine 10 protsendini. Transpordisektori lõpptarbimises ja koosmõjus teiste riigi rakendatavate meetmetega on elektriautode kasutamine sotsiaaltöös andnud suure panuse selle eesmärgi täitmisesse ning tõuke elektriautode laiemale kasutamisele Eestis, mistõttu saab anda programmi senisele rakendamisele positiivse hinnangu,” ütles Oskar Lepik.

Politsei sõidab lühemaid otsi

Elektriautosid kasutab ka politsei, Ida prefektuuris on neid kolm: üks igas jaoskonnas.

“Neid kasutatakse pigem lühemateks sõitudeks linnas. Näiteks sobib elektriauto väga hästi olukorras, kui politseinikul on vaja minna prokuratuuri või kohtusse. Pikemate sõitude jaoks võetakse siiski operatiivsõiduk,” rääkis prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik.

Pikematest sõitudest rääkides märkis ta, et kui politseinikud sõitsid elektriautoga Jõhvist Murastesse – umbes 184 kilomeetrit -, kestis sõit koos laadimistega ligi viis tundi.

Kivistiku sõnul pole nende autodega üldiselt probleeme ette tulnud: “Ametnikud on teadlikud, et elektriauto puhul on väga olulised ilmastikuolud, ning kui õues on ikka väga külm, siis eelistatakse tavalist sõidukit.”