Valitsus tutvus Ida-Viru tegevuskavaga

27. veebruar 2015 SIRLE SOMMER-KALDA

Ühe tegevusena on rakendusplaani jõudnud Narva raekoja hoone renoveerimine ning selle ümbruse elavdamine. Viimati kihas raekojaplatsil elu seoses vabariigi aastapäevaks ehitatud lumelinnaga.

Valitsus sai eile ülevaate Ida-Viru tegevuskavast, mis seab muu hulgas sihiks siinse elukeskkonna parandamise. Maavanema hinnangul võiks seda teha isegi jõulisemalt kui tegevuskavas plaanitud.

Siseminister Hanno Pevkur andis eile valitsusele ülevaate Ida-Viru tegevuskavast ja peamistest tegevustest piirkonna arendamiseks aastatel 2015-2020. Peagi saab kava siseministrilt lõpliku kinnituse.

“Tegevuskava koostamisel seadsime eesmärgiks Ida-Virumaa kujunemise hea mainega nüüdisaegse kõrgtootliku majanduse ja mitmekülgse elukeskkonnaga piirkonnaks,” märkis Pevkur.

Ta lisas, et Ida-Virumaa majandus on küll viimastel aastatel jõudsalt arenenud, kuid potentsiaali on rohkemaks. “Palju tähelepanu tuleb pöörata sellele, et inimesed tahaksid Ida-Virumaale elama tulla ja siia elama jääda ning pidurduks senine rahvaarvu hoogne vähenemine.”

Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on plaanis muuta majanduskeskkonda atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele, toetades noorte ettevõtlikkusele suunatud programme ning jätkates investeeringuid tööstus- ja logistikaparkidesse.

Samuti lubatakse edasi arendada maakonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi. Näiteks avatakse sellest sügisest TÜ Narva kolledžis IT õppekava.

Turvalise elukeskkonna ja riigi julgeoleku tagamiseks luuakse Ida prefektuuri piirivalve eriüksus ning kooliõpilastele korraldatakse sisekaitseakadeemia erialade koolitust.

Mitmekesise elukeskkonna kujundamiseks lubatakse tegevuskavas avardada vaba aja veetmise võimalusi ning muuta linnakeskkonda atraktiivsemaks.

Linnakeskkond ehmatab

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi leidis, et linnakeskkonna parandamisega tuleks tegeleda jõulisemalt kui see tegevuskavas kajastub.

“Ühel arutelul siseministriga juhtisin tähelepanu, et meil on juba päris tasuvad töökohad, arenenud sotsiaalsed teenused ja ühistransport, aga muust Eestist eristub Ida-Virumaa oma linnakeskkonna poolest. Venemaalt tulnud külaliste silma see ei häiri, küll aga tekitab šokirefleksi mujalt Eestist pärit inimestele, keda me siia tööle ja elama ootame.”

Noormägile meeldis tegevuskavas seatud siht kasvatada inimeste ettevõtlusaktiivsust, mis on Ida-Virumaal madalam kui mujal. Selleks toetatakse nii ettevõtlikkusideede konkurssi Entrum kui ettevõtliku kooli programmi, mis sündis just Ida-Virumaal ja on nüüd laienenud mujale Eestisse. “On väga oluline kasvatada selline põlvkond, kes ise midagi teeks, mitte ei ootaks, käsi õieli, et nende eest kõik ära tehtaks,” arvas maavanem.

Tegevuskava suurimaks miinuseks pidas Noormägi seda, et suurel osal tegevustest puudub rahaline kate. Tema hinnangul on rakenduskava paljuski copy paste sellest, mida ministeeriumid niikuinii teevad.

Mõttetu paber?

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et kuigi tegevuskava valmimisse panustas ka tema juhitud ministeerium, on kokkuvõttes tegemist üsna mõttetu paberiga.

“Töörühm, kes seda välja töötas, tegi ju väga tõsist tööd. Kahjuks ei arutletud päriselt selle üle, kuidas oleks võimalik tagada sellele kavale rahastust ja tuua lisainvesteeringuid. Siseministeerium esitas valitsusse sellise kava, kus rahastusallikad sisuliselt puuduvad.”

Tegevused, mida nii ehk naa tehakse, kirjutasid rakendusplaani kõik ministeeriumid, sealhulgas haridus- ja teadusministeerium. Ossinovski tõi näiteks riigigümnaasiumide rajamise, mis oli plaanis ka ilma tegevuskavata.

“Eks mõnes mõttes on plaanis olevate asjade üle kinnitamine riiklikes kavades mõistlik, see tagab mingi riikliku järjekindluse. Kas või see, et soovime Narva ehitada kaks riigigümnaasiumi. Praegu selleks kokkulepet ei ole ja on hea, et see on tegevuskavas fikseeritud. Või et jätkatakse eesti keeles õpetavatele pedagoogidele Narva eesti gümnaasiumis ja Sillamäe põhikoolis palgalisa maksmist,” rääkis Ossinovski.

Siseministeeriumi teatel aitab tegevuskava muu hulgas ellu viia Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi raha. Näiteks regionaalarengu meetmetest suunatakse Ida-Virumaale 53 miljonit eurot.

Tegevuskava valmis siseministeeriumis novembris. Pärast seda on muudetud tegevuskava vormi ja ülesehitust ning kohendatud selle sisu.

“Mul on hea meel, et kõige tähtsamaid asju pole tegevuskavast välja visatud. Näiteks jäi dokumenti sisse uudse vesiviljeluspargi loomise kava. Pargis hakatakse kalade ning tomatite-kurkide kasvatamiseks kasutama Auvere elektrijaama jääksoojust,” märkis siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar.

Teine südamelähedane teema on ministeeriumi nõunikule siinse kodanikuühiskonna tugevdamine ja Ida-Virumaa seotuse suurendamine ülejäänud Eestiga. “Kui inimeste liikumine ja kontaktide loomine pole oluline, siis mis üldse on?” arutles Altosaar, kes on projektide raames vedanud idavirulasi teistesse Eesti piirkondadesse.

“Olen viinud ekskursioonidele rahvuskultuuriseltside aktiviste ja abituriente. Sihtrühmaks võiksid olla ka ettevõtjad, talunikud, käsitöölised… Kas või korteriühistute juhid võiksid käia vaatamas, kuidas aetakse asju Tartus ja Pärnus. See on jää lõhkumise teema, et kui on ühised tegevused ja huvid, pole keelel nii suur tähtsus,” märkis Altosaar.