Politsei usub endiselt Varvara mõrvari tabamisse

17. veebruar 2015 ERIK KALDA

Pärast seda, kui Narva tüdruk Varvara Ivanova kolm aastat tagasi piirilinnas rööviti ja tapeti, kinnitasid nii politsei kõrgem juhtkond kui ka siseminister, et selle veretöö avastamisele pööratakse erilist tähelepanu ning ressursse kokku ei hoita. Sellele vaatamata pole kolm aastat uurimist edu toonud. Pildil paik, kust tüdruku surnukeha leiti ning kuhu inimesed hulgaliselt lilli ja mänguasju tõid.

Kuu aja pärast möödub kolm aastat päevast, mil Narvas tapeti jõhkralt 9aastane Varvara Ivanova, kuid mõrvarit pole siiani tabatud. Politsei väitel pole lootust kuritegu avastada siiski kaotatud. 

Aasta tagasi olid uurimisasutuste juhid selle veretöö avastamise suhtes optimistlikud.

“Politsei poolt on jätkuvalt olemas uurimisgrupp, kes iga päev selle kuriteo lahendamise nimel töötab, ja me teeme kõik selle nimel, et kuritegu avastada. Usun, et iga päev viib meid lähemale selle lahendamisele,” kinnitas mullu veebruaris Ida politseiprefekt Vallo Koppel.

Viru  ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross oli toona veelgi optimistlikum: “Mina usun, et läbimurre uurimises toimub lähiajal.”

Politsei ummikut ei näe

Aasta hiljem tuleb mõlemal tunnistada, et uurimises läbimurret toimunud pole.

Kas see tähendab, et uurimine on ummikus?

“Ma ei saa öelda, et uurimine on ummikus. Uurimisgrupi hoog pole raugenud ja see rühm saab periooditi ülesandeid. Uurimisgrupp käib koos kord kuus. Osalen nendel koosolekutel samuti ja tean, et töö käib,” rääkis politseiprefekt Vallo Koppel Põhjarannikule. Tema sõnul pole võimalik praegu öelda kuupäeva, millal läbimurre saabub. “Kuid seni kui on veel versioone ja tegevusi, olen jätkuvalt optimistlik,” sõnas prefekt.

Prokurör Margus Gross lausus aasta tagasi öeldule vaadates, et aastaga on ära tehtud väga suur töö, muu hulgas kaasatud uurimisse välismaiseid eksperte. “Lootus kaob siis, kui tõstame selle asja riiulile,” sõnas ta. Gross lisas, et läbimurdest saab rääkida, kui uurimisasutustel on tõendite toel olemas kindel kahtlusalune. “Praegu seda pole,” tunnistas ta.

Varvara Ivanova jäi Narvas kadunuks 18. märtsil. Tema alasti surnukeha leiti Narva jäähalli lähistelt 23. märtsi hommikul. Ekspertide hinnangul oli tüdrukut seksuaalselt kuritarvitatud, ta surnuks kägistatud ja leidmisele eelnenud ööl kuriteokohalt jäähalli juurde toimetatud. Varvara surnukeha leidsid Narva elanikest vabatahtlikud otsijad. Kohalikud ettevõtjad on Varvara tapjani viiva info eest välja pannud kümne tuhande euro suuruse preemia.

Kriminaaluurijad on Varvara tapmise tõttu kuulanud üle umbes poolsada isikut ning vestelnud mitme tuhande inimesega. Tehtud on sadu DNA-analüüse.

Pärast Varvara tapmist on politseil varasemaga võrreldes õnnestunud avastada terve hulk alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuritegusid, mis peamiselt on olnud seotud lapsporno allalaadimise, hoidmise ja levitamisega.

Kõiki kuritegusid uurida ei jõua

 

 

Politsei tutvustas eile mullust kuritegude statistikat maakonnas, mis on 2013. aastaga võrreldes veidi kasvanud. Üle poole kuritegudest moodustasid varavastased kuriteod.

Prokurör Margus Grossi sõnul on mõistlik seisukoht, et kõiki seaduserikkumisi pole mõistlik uurida täies mahus. “Tuleb küsida, kas oleme võimelised kõiki neid menetlema,” sõnas ta ning tõi võrdluseks, et praegu tuleb ressurssi kulutada nii kohukesevarguse juhtumi kui väikefirmalt 100 000 eurot maksva traktori varguse loo uurimiseks. “Sellises olukorras tuleb teha valikuid, kuhu oma tähelepanu teravik suunata, ning kui me ei suuda kõiki kuritegusid uurida, tuleb seda avalikkusele ka öelda,” sõnas prokurör.

Küsimusele, kuidas see haakub üleskutsetega kõikidest kuritegudest teada anda, kui avalikkusele antakse signaal, et kõiki kuritegusid ei uuritagi, vastas prefekt Vallo Koppel, et kui avaldust ei tehta, pole üldse mingit lootust, et kuritegu kunagi avastatakse.

Prefekt sõnas, et kõik kuriteoteated siiski registreeritakse ning on juhtunud, et osa kuritegusid tuleb ilmsiks hoopis teise kriminaalasja uurimise käigus. “Jutt käib hoopis sellest, et kui näiteks kellelgi varastatakse Kohtla-Järvel suurte korterelamute piirkonnas jalgratas, siis pole mõistlik kõiki neid maju läbi käia, et tunnistajaid leida. Küll aga tehakse seda siis, kui on sooritatud raske kuritegu, nagu näiteks tapmine,” rääkis ta.

Ida politseiprefektuuri kriminaalbüroo juht Tarmo Kruup ütles, et möödunud aastal saadeti prefektuurist prokuratuuri kaudu kohtusse esitamiseks uurija kohta 30 kriminaalasja.