Järve tootjate ühistu lõpetab piimatootmise

30. jaanuar 2015 KÜLLI KRIIS

Amula lauda lehmad ja noorloomad elavad seal viimaseid kuid; kevadeks müüakse laut tühjaks ja jäetakse paremaid aegu ootama.

Järve tootjate ühistu otsustas müüa lähikuudel ka viimased nelisada lehma ja piimatootmise lõpetada; maakonna teised piimatootjad püüavad veel karja vähendamata vastu pidada. 

Veel pool aastat tagasi oli Järve tootjate ühistus kahes laudakompleksis kokku 800 lehma.

Aasta alguseks olid Peeri laudad juba tühjad; alles jäänud 400 looma − 240 lüpsilehma ja noorkari − mahtusid Amula lautadesse. Nüüd otsitakse neilegi müügivõimalusi.

“Meil on väga hea piimakari, loomi tahetakse osta küll,” ütles ettevõtte juht Svetlana Murašina, et lihakombinaati läheb suhteliselt vähe. Üle 20 aasta Järve tootjate ühistut juhtinud Murašina pole enda sõnul kunagi varem pidanud nii rasket ja valusat otsust tegema.

“Teist teed ei ole,” tõdes ta. “Lootsime ikka, et läheb paremaks, aga läheb aina hullemaks. Vanaviisi jätkates oleks aasta lõpuks kogu ettevõte pankrotis, piimatootmist lõpetades saame aga teraviljakasvatust ikkagi jätkata: kui varem tootsime põhiosa loomadele söödaks ja müüsime väikse osa, siis nüüd tuleb kõik müüa. Heina ja karjamaid me niisama seisma ei jäta: osa paneme vilja alla, ülejäänuid niidame. Ehk tulevikus saame piimatootmist uuesti alustada; laudad ja seadmed on ju olemas.”

Panga otsuse ootel

Mitme põllumajandusfirma omanik Mihkel Olt, kelle Savala masinaühistus lüpsab praegu kahesaja lehma ringis, ütles, et sedasorti mõtteid on temalgi põgusalt peast läbi lipsanud.

“Esialgu punnin ikka edasi, ehkki paganama raske on. Väga kahju, et riik top-up-toetused ära võttis; põllumehele oleksid need praegu ääretult olulised olnud. Piimakvoodi ületamise võimalik trahv hingab ka kuklasse…”

Piimakarja vähendanud Olt otseselt ei ole, küll aga prakeeriti loomi mullu rohkem kui varasematel aastatel ja seetõttu jäi tavapärane 40pealine juurdekasv tulemata.

Maksepuhkust hakkas Olt pangalt taotlema juba oktoobris, otsust pole tänini.

“Eesmärk on praegune olukord aastaks külmutada, et turul toimuks mingi selginemine,” rääkis ta. “Kui pank “ei” ütleb, siis ei suuda me oma kohustusi kanda; tuleb kas liha- või piimakari osaliselt või täielikult müüki panna. Halvad valikud on mõlemad, ei tahaks seda kuidagi teha. Praegu läbirääkimised veel jätkuvad, põhjendan ja selgitan ikka edasi.”

Oldi sõnul on piimatöötleja oma prognoose sügisest saati aina langetanud. “Nad püüavad küll, hambad ristis, hinda hoida, aga kui midagi paremaks ei lähe… Oleks teadmine, et järgmisel aastal hakkavad mingidki kogused Aasia suunas liikuma, aitaks see vastu pidada. Kuni veel vähegi lootust on, võitlen edasi.”

Hirmutav kvooditrahv

“Praegu veel saame hakkama, lehmade arvu pole vähendanud − kui vähendaksime, saaksime ju veel vähem raha ja ei majandaks ära. Samas on see kahe teraga mõõk: kvooditrahvid pressivad peale ja sellele mõeldes tuleks karja vähendada,” on Ingli talu peremees kahe halva valiku vahel põhjalikult kaalunud. “Mingi lootus on, et äkki riik ei täida kvooti ja trahvi ei tulegi. Aga kui tuleb, siis  see võtab pärast suure ampsu.”

Osaühingus Revino pole lehmade arv muutunud.

“Prakeerimine on natuke suurem olnud, aga selle põhjuseks oli piimakvoodi suurus, mitte piima hind,” ütles ettevõtte juht Margo Pärtna. “Praegu katsume veel vastu pidada − lootus sureb viimasena.”

Otsused tehakse jaanipäevaks

Ida-Virumaa talupidajate liidu direktor Arvo Aller pole kuulnud, et peale Järve tootjate ühistu veel keegi piimatootmist lõpetada või kõvasti kokku tõmmata kavatseks.

“Selge, et raske on: piim tuleb ju kohe realiseerida ja kui iga päev toodad kahjumit… Riigi top-up-toetuste kadumine tabas kõige valusamalt just piimatootjaid. Võib-olla toob mingit leevendust Euroopa Komisjoni poolt meie piimatootjatele eraldatud 6,9 miljonit eurot eritoetust, mis veebruaris välja makstakse. Aga see annab hetkelist abi ega lahenda olukorda. Ega head retsepti ei olegi; kui Aasia turu taha saaks, siis võib olukord paremaks minna. Aga ootaja aeg on kõige pikem,” tõdes ta.

Alleri sõnul tehakse piimatootmist puudutavad suured otsused kevadel-suvel, kui algab järgmise hooaja söödavarumine.

“Praegu on ju sööt olemas, sellega venitatakse kevadeni välja, siis lähevad lehmad karjamaale… Aga järgmise aasta sööda varumine on kulukas ettevõtmine, mis paneb kindlasti mõnegi piimatootja tõsiselt kaaluma, kas ja kui suures ulatuses on mõtet jätkata. Jaanipäevaks on selge, kui palju neid jätkajaid on.”