Avameelselt pühadest

20. jaanuar 2015 VAMBOLA PAAVO, ajakirjanik

Meie lähinaabritega võrreldes napib Eestis ametlikke riigipühi. Eestlane rügab palehigis tööd, saab jätkuvalt närust palka, samas kui sakslane, poolakas või isegi leedulane naudib aastas meist enam töövabu päevi.

Õigeusu jõulude töövabaks kuulutamisest on räägitud ammu. Isegi sellekohane ettepanek on riigikogus tehtud, ent tulemust pole.

Ametlikult võiksid Eestis olla vabad ka esimene ja teine ülestõusmispüha. Paraku on seda palju tahta. Riigijuhtidelt saab ühtviisi tõrksa vastuse: no mida, töö tootlikkus on madal ning riik kaotab vabade päevadega oluliselt raha. Tootlikkuse taha poetakse igal võimalikul juhul. Kui heita pilk leedulaste või poolakate kalendrisse, siis näeme seal oluliselt rohkem punasega märgitud tähtpäevi. Kas need riigid on meist viletsamad ning kannatab SKT, nagu Eestis armastatakse rääkida?

Haridusminister Jevgeni Ossinovski teatas läinud aasta lõpul, et 2016. aasta jõuluvaheaeg tuleb õppuritele pikem. Õigeusklikele noortele antakse võimalus nüüd pühi pidada. Asjasse süüvimine toob aga välja lähenevad valimised. Tegelikult tahtis minister Virumaa vene rahvusest valijatele lihtsalt meeldida ning nii see avaldus tehtigi. Sotsid on kavalad! Kui kalendrisse vaadata, siis tegelikult algabki tuleva aasta kolmas õppeveerand 11. jaanuaril ning vene jõulud langevad kenasti selle sisse. Tegemist on minister Ossinovski osava kübaratrikiga.

Jätame poliitika ja vaatame asjale pisut sügavamalt. Tänapäeva Eestis lahterdame usklikud omadeks ja võõrasteks. Kui luterlased saavad jõulud vabaks, siis õigeusklikud, kes on siiani suurim konfessioon riigis, peavad oma jõulusid pidama tööd rügades. Tegelikult pole see aus. Õigeusklikud ei ela ainult Virumaal ega räägi vene keelt. Neid on ka Lääne-Eestis ja saartel ning Kagu-Eestis. Miks me neid diskrimineerime? Kas nad on süüdi selles, et omal ajal toimunud kalendri uuendamine tõi pühad teisele ajale?

Ajaloost teame, et õigeusklikud olid Konstantin Päts, Jaan Poska ning mitmed teised iseseisvuse eest võidelnud. President Arnold Rüütelgi on õigeusklik. Riik ei jää küll vaesemaks, kui anda jaanuarikuu algul üks ametlik püha juurde. Kõik on tahtmise küsimus ning seda meie riigikogu liikmetel ja valitsusel praegu kahjuks ei ole.*

Võtame meist lõuna pool asuva Leedu. Majanduslikult on see riik meiega samal arengutasemel, ehkki nende edusammud on viimasel ajal olnud meist märksa pikemad. Leedus on tänavu kokku 12 püha, kui tööd ei tehta. Kodanikele on vabad 20. ja 21. aprill (1. ja 2. ülestõusmispüha), 6. juuli (riikluse päev ehk suurvürst Mindaugase kroonimine), 15. august (Neitsi Maarja päev) ja 1. november (kõigi pühakute päev). Lisaks veel need tähtpäevad, mida meiegi üleeuroopaliselt tähistame, ja Leedu Vabariigi 20. sajandi ajalooga seotu. Kas leedulased elavad siis suurema tähtpäevade arvu tõttu meist halvemini, on nende tööviljakus kokkuvõttes madalam? Poliitikutel on, mille üle mõelda ja otsustada.

Eelmisel aastal intervjueerisin minister Jürgen Ligi ja küsisin otse, kas ta on mõelnud, et meilgi võiks tööinimesele olla mõni püha kalendris rohkem. Vastus oli õlakehitus ning lakooniline “ei”. Ligi sõnul ei kannatavat meie majandus liigset pühade pidamist ja pillerkaaritamist välja. Seega peavad eestlased ikka palehigis rügama ja kurvalt pealt vaatama, kuidas lähinaabrid puhkavad.

Tulles tagasi usupühade juurde, siis demokraatia põhimõtteid järgides võiks Eestis anda seaduslikult inimestele sõltuvalt konfessioonist kolm vaba päeva nende enda vabal valikul. Millal keegi need välja võtab ning kuidas ja kas neid tähistab, on tahte küsimus. Katoliiklastele olgu vaba 1. november ehk kõigi pühakute päev, õigeusklikele 6. jaanuar ja luterlastele esimene või teine ülestõusmispüha. Ehk suudab uus valitav riigikogu olla kummitemplist tõhusam ja lätlaste eeskujul meiegi kalendrisse tuua punasega ülestõusmispühad. Loodetavasti pole see riigile koormav ja tööviljakus ei lange, samas näitaks see ühiskonna head tahet ja austust oma alamate vastu nende ustunnistusest sõltumata.

* Eestis tähistab õigeusu jõule vana kalendri järgi siiski vaid Moskva patriarhaadile alluv vene õigeusu kirik. Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsioonis olev autonoomne Eesti apostlik-õigeusu kirik (EAÕK) tähistab alates 2011. aastast jõule uue kalendri järgi 25. ja 26. detsembril nagu ka luteri ja katoliku kirik. Vana kalendri järgi tähistab EAÕK vaid nn liikuvaid pühi, nagu näiteks lihavõtted (toim.).