Kohtla-Järve põlevkivimuuseum kolib asulast tagasi linna

19. jaanuar 2015 TIIA LINNARD

Pärast muuseumi väljakolimist lähevad Kukruse vana klubihoone uksed lukku, kui just keegi seda rentida ei taha.

Kohtla-Järve linnavalitsus kolib põlevkivimuuseumi Kukruse vanast klubihoonest Järve linnaossa Vahtra loomekeskusesse, et kulusid vähendada.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et muuseumi ümberkolimine on tingitud Kukruse hoone suurtest ülalpidamiskuludest. “Küttearved on suured, sest muuseumifondides olevad eksponaadid vajavad säilimiseks eritingimusi,” sõnas ta.

Paremate aegade ootele

Muuseum leiab uue asukoha Järve linnaosas Vahtra loomekeskuse ruumides. “Maja on suur, ruumi palju, isetegevuslased kolivad sealt peagi ära ning me saame hakata muuseumi jaoks kohta ette valmistama, ” ütles Solovjov.

Tantsu- ja pillirahvas leidis Vahtra loomekeskuses ulualuse Kohtla-Järve kultuurikeskuse renoveerimistööde ajaks. Suve keskel peaksid need valmis saama.

Kukruse klubihoones tegutses ka raamatukogu, mis on nüüdseks suletud. “Kui ka muuseum saab välja kolitud, hoone konserveeritakse ning see jääb ootama paremaid majandusaegu,” sõnas linnapea. “Samas on võimalik, et keegi võtab selle rendile.”

Paari aasta pärast oma 50. tegevusaasta juubelit tähistav akadeemiline põlevkivimuuseum pakub võimalust tutvuda põlevkivi tekkimise ja tootmise ajalooga, aga ka selle kasutamise võimalustega tänapäeval. Muuseumi fondides on uurijate käsutuses üle 27 000 säiliku: majandusajaloo säilikute kõrval on ka üle 600 kunstiteose, neist vanimad 1920. aastatest.

Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm ütles, et muuseumile tuleb ümberkolimine pigem kasuks kui kahjuks.

Asulast linna tagasi

Kukrusel on muuseum tegutsenud viimased kaheksa aastat. Eelmiseks asukohaks oli Kohtla-Järve valitsushoone Järve linnaosas, enne seda asuti Kohtla-Järve vanalinnas.

Varinurm tõdes, et pärast liikluse ümberkorraldust Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel on muuseumi külastajate arv oluliselt vähenenud. “Tee-ehitus muutis meie elu palju, sest nüüd juhib liiklus võimaliku külastaja meist mööda: selleks, et maanteelt Kukrusele keerata, tuleb ringiga tagasi sõita,” sõnas ta. “Ekskursioonigrupid käivad meie juures endiselt, kuid juhuslikke külastajaid on palju vähemaks jäänud.”

Ka Kohtla-Järvel ei jää muuseum turistidele tee peale ette. “Ma usun, et linna keeratakse maanteelt siiski meelsamini sisse kui kuhugi asulasse,” nentis ta.

Tingimused Vahtra loomekeskuses on Varinurme sõnul paremad kui Kukruse vanas klubihoones. “Eksponaatide hoiutingimused on seal palju stabiilsemad ning arhiivid seega väiksemate kuludega hoitud. Kukrusel oleks pidanud tegema väga suure investeeringu, et maja ülalpidamiskulusid alla saada.”‘

Põlevkivitootmist kajastab Ida-Virumaal ka kaevanduspark-muuseum Kohtla-Nõmmel. Kohtla-Järve linnapea sõnul pole põlevkivimuuseumi liitmist sellega kaalutud. “Me tahame, et Kohtla-Järvel oleks ikka oma muuseum. Kaevandusmuuseum on Kohtla-Nõmme oma,” nentis ta.  “Küll aga oli vahepeal idee teha koostööd Viru Keemia Grupiga ning avada muuseum vanas õlitornis, kuid praegu tuleb selle asemel mõelda kokkuhoiule.”