Disc-golf − mis see veel on?

9. detsember 2014 TIIA LINNARD

Kristin Tattar.

Ma ei tea, kuidas teie, aga mina ei suutnud esimest korda Pannjärvel veidraid kettidega korve nähes küll nende otstarvet välja mõelda ja ei tea ma sellest mängust suurt midagi ka nüüd. Aga küsime Kristini käest, tema teab. Ta on disc-golfi tänavune Eesti meister.

Tee nüüd mulle ja tädi Maalile selgeks, mis mäng see disc-golf on! Golfikeppe seal igatahes ei kasutata, nii palju ma tean.

Reeglid on tegelikult palligolfiga sarnased. Palli asemel kasutatakse kettaid, mis tuleb võimalikult väheste visetega korvi saada. Kõige parem on muidugi, kui teed seda ühe viskega.

Mitu viset sul kulus, kui esimest korda mängisid?

Visete arv oleneb ka ilmastikuoludest − on vaikne või tuuline − ja rajareljeefist − kas maastik on tasane või künklik, viskad mäest üles või mäest alla. Minu mäletamist mööda kulus mul selleks 5-6 viset.

Siis läks ju isegi hästi: pimeda peale ei jäänudki. 

Jah, alguses kulub muidugi aega, enne kui viske käppa saad. Aga kui ketas läheb lõpuks korralikult lendama, siis tekib ka hasart ning tahtmine paremini mängida.

Nojah, kui minusugune, kes pole seda ketast kaugeltki näinud, läheks praegu mängima… Ilmselt müttaks ma suurema osa ajast põõsastes, et ketast üles leida, ning loobiks seda läbi okste nagu tomahooki, et korrakski rajale tagasi pääseda.

 

Väljapääsmatus olukorras niimoodi visataksegi.

Algaja ongi kogu aeg väljapääsmatus olukorras. Väljapääsmatus olukorras ja peadpidi põõsastes. 

Asi pole üldse nii hull, kui alustada õppimist aeglasema kettaga, mille lend pole nii kiire. Paar mängu ja ketas hakkabki juba paremini lendama. Muidugi oleks hea, kui kõrval oleks kogenum mängija, kes annaks juhtnööre, kuidas tehnikat parandada. Siis läheb õppimine kiiremini. Minul juhendajat võtta polnud, aga ma uurisin internetist, kuidas need asjad käivad.

Golfikepid on erisugused ning seda varustust veetakse rajal käruga kaasas. Ma olen aru saanud, et ka disc-golfi kettad on erisugused. Kuidas neid kaasas tassitakse? Seljakotis?

Selleks on jah väga mugavad spetsiaalsed seljakotid. Algajatele, kes nii palju erisuguseid kettaid ei kasuta, on olemas ka väiksemad seljakotid.

Mida vingem mängija, seda suurema ja raskem seljakott?

Professionaalsete mängijate varustusse kuuluvad muidugi kettad, mis võimaldavad mängida igasugustes ilmastikuoludes − nii tuulega kui tuuleta. Kuid ega nemadki neid kõiki kaasas tassi. Enamasti kasutatakse 5-6 lemmikut.

Kas disc-golf oli sinule armastus esimesest silmapilgust?

Päris nii see ei olnud. Esimest korda nägin ma disc-golfi mängijaid paari aasta eest Pärnus Jõulumäe tervisespordikeskuses. Ma sõitsin rullsuuskadega ega saanud üldse pihta, mida need inimesed seal metsa vahel nii usinalt mängivad. Kui ise esimest korda proovisin, tundus asi üsna võimatu, sest ketas ei läinud korralikult lendu ja visked jäid lühikeseks. Esialgu oli see lihtsalt üks hea ajaveetmise viis, sest laps oli alles väike ning magas palju. Et Pannjärvel mitte niisama vankrit lükata ja elukaaslasega jalutada, saigi hakatud kettaid loopima. Mõne aja pärast, kui visked hakkasid paremini välja tulema, hakkas disc-golf mulle väga meeldima. Nii see läks.

Seega − kõik noored emmed vutt-vutt Pannjärve metsa disc-golfirajale! Laps värskes õhus, ise värskes õhus ja füüsiline koormus ka kätte saadud.

Just.

Oled sa nõus Rene Kundlaga, kes pani omal ajal pool Ida-Virumaad petanki mängima, et disc-golfis tuleb algajal tulemuste saavutamiseks palju trenni teha. Talle see mäng ei meeldi, just sel põhjusel.

Aga see ongi nii, et kellele mis meeldib. Kellele petank, kellele disc-golf. Mõnel tuleb kohe välja, mõnel mitte − see on individuaalne. Mina ei ole kunagi spetsiaalselt trenni teinud. Alles pärast Eesti meistrivõistlusi hakkasin mõtlema, et võiks käia mõnd tehnikat sihipäraselt harjutamas. Surmtõsiseks ei maksa selle mängu juures aga kunagi minna. Saad sõpradega kokku, lähed ja mängid − vahva ju! Ja kui visked lähevadki võssa, mis sellest. Saabki nalja. Teine päev läheb paremini.

Eesti meistrivõistlustel vajutasid sa ilmselt kõigi suud lahti, sest korraga tuli üks Kristin, kellest keegi midagi ei teadnud, ja võitis ära!

See tuli mulle endalegi üllatusena. Aga nii nagu ma ennist ütlesin: üks päev õnnestub, teine päev ei õnnestu − disc-golf on ettearvamatu ala. Mul sattus hea päev olema.

Nii tagasihoidlik ei maksa nüüd ka olla. Võit on võit.

Seda küll, kuid ma ei olnud teistest pea jagu üle. Pärast viimast ringi oli kolmel naisel ühesugune tulemus ning tuli teha kiire lõppmäng. Tänu sellele ma võitsingi, nii et napilt.

See võib olla üsna närvesööv olukord. Sinu närvid pidasid igatahes vastu. 

Ma läksin ka esimesel päeval rajale rahulikult (võistlused kestsid kaks päeva − T.L.), mitte iga hinna eest tulemust tegema. Ma ei vaadanud, mida konkurendid teevad, vaid keskendusin visetele ning jäin oma algsele mängustrateegiale kindlaks.

Selline sportlik visadus pole sinu puhul üllatav, sest sa oledki ju sportlane. Sa oled olnud väga heal tasemel suusataja.

Jah, ma olin noortekoondises ning tulin mõned korrad Eesti meistriks.

Nii et kui lumi maha tuleb, lähed sa Pannjärvele hoopis suusatama. Või mängitakse disc-golfi ka talvel?

Mängitakse küll, kuid mina pole talvel veel proovinud. Ma ei kujuta ette, kuidas külmaga neid kettaid käes hoida, aga mine tea, võib-olla proovin see talv ära. Suusatama lähen aga kindlasti.

Eesti disc-golfi meister − kui kaua sa seda mängu oled üldse mänginud, kui sa veel paar aastat tagasi ei saanud üldse pihta, mida need inimesed seal metsas loobivad?

Esimest korda hoidsin ketast käes eelmise aasta suve hakul. Mul endal siis veel kettaid polnud. Sügise jätsin vahele ning läksin uuesti rajale tänavu suvel. Siis ostsin endale ka kettad ning otsustasin, et lähen Eesti meistrivõistlustele. Väga palju naisi seda ala ei harrasta, nii et ma tõstan vähemalt osalejate arvu.

Natuke ühel suvel ja natuke teisel suvel ning Eesti meister valmis! Kibe käsi, pole midagi öelda. 

Väga paljud saavad selle mängu kiirelt käppa, eriti kui on olemas juhendaja. Aga kui pole, tasub mõnele asjatundjale rajal ligi astuda ning reeglite ja tehnika kohta küsida. Keegi ei ütle abist ära. Disc-golfi mängijaid tuleb iga päevaga juurde, see on kasvav trend.

Kas sinu ja Youtube´i suhe on nüüd selline, et muusikavideoid sa enam ei vaata, küll aga seda, kuidas disc-golfi tippmängijad kettaid lennutavad?

Mingi aeg oli tõesti niimoodi, et vaatasin väga palju. Nüüd, kus ma olen kõik põnevamad momendid ära vaadanud, see enam nii huvitav ei ole. Nüüd ma üritan sealt saadud teadmisi praktikas rakendada.

Disc-golf pole küll palligolf, aga üllatus, üllatus − ka seal võib raha teenida. Eesti meistritiitliga käis kaasas rahaline auhind: sa teenisid 129 dollarit.

Jah, aga need summad pole palligolfiga tõesti võrreldavad. Isegi disc-golfi proffidele pole see kullaauk.

Kui palju on Ida-Virumaal disc-golfi harrastajaid?

Kindel seltskond on juba tekkinud, palju neid inimesi arvuliselt on, ma ei oska öelda. Me asutasime tänavu Ida-Virumaal disc-golfi klubi Alutaguse Eagle ning kõik, keda huvitab, on sinna teretulnud. Ankeedi täitmiseks võib minuga kontakteeruda, aga võib ka Facebookis klubiga ühendust võtta. Tuleval aastal plaanime hakata korraldama argipäevamänge, et saaks iga nädal koos käia ja vahvalt aega veeta.