VKG plaanib tormilist laienemist

10. juuni 2011 ERIK GAMZEJEV

VKG Petroteri õlitehas valmis poolteist aastat tagasi, praegu valmistatakse ette teise säärase tehase rajamist.


Viru Keemia Grupp kavatseb lähiaastatel jätkata tormilist laienemist, investeerides sadu miljoneid eurosid veel ühe õlitehase, rafineerimistehase, tsemenditehase ja uue elektrijaama rajamiseks.

Kui mullu käivitas VKG uue Petroteri õlitehase, siis praegu on käimas ettevalmistused teise samasuguse tehase ehitamiseks. 2015. aasta lõpuks peaks valmima aga rafineerimistehas, kus põlevkiviõlist hakatakse tegema diislikütust. Kaks aastat hiljem kavatseb VKG asuda oma uues tehases põlevkivituhast tsementi tootma. Seejärel on kavas ette võtta uus elektrijaama rajamine.

900 miljonit eurot

Hoogsalt laieneva kontserni lähima üheksa aasta investeeringute kava küünib 900 miljoni euro ehk 14 miljardi kroonini.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul võimaldavad arendusplaanid senisest märksa paremini ära kasutada Eesti peamist maavara – põlevkivi. “Me ei taha märkimisväärselt kasvatada põlevkivi kaevandamise mahtu, küll aga teha temast suurema väärtusega tooteid,” sõnas Rohumaa, tuues esile eelkõige diislikütuse tootmise.

Viru Keemia Grupp esitles eile uuringut, mis hindas VKG senise ja kavandatava tegevuse mõju Eesti majandusele. Rahvusvahelise audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers (PwC) läbiviidud uuringu andmetel moodustas VKG õlitootmine 0,9 protsenti Eesti mullusest sisemajanduse kogutoodangust. “Meie äritegevus toob riigile maksutulusid 29,4 miljonit eurot aastas,” märkis Rohumaa, lisades, et arvestades ka kaudseid töökohti, saab seoses VKG õlitootmisega tööd 3200 inimest.

Rohumaa sõnul tellis VKG sellise uuringu, et näidata, milline on põlevkiviõlitootmise mõju Eesti majandusele. “Kui vahel on kõlanud seisukohti, et õli tootmine toob raha vaid omanike taskusse, siis see uuring näitab veenvalt, et tegelikult annab see märkimisväärse panuse siinse majanduse arengusse ning selle tuludest saavad töökohtade ja maksude kaudu osa nii Eesti riik kui selle elanikud,” sõnas Rohumaa.

Uuringus märgitakse, et põlevkiviõli tootmine avaldab läbi sisseostetavate teenuste suurimat kaudset mõju sellistele tööstusharudele nagu maismaatransport, masinaehitus ja seadmete tootmine, koksist ja rafineeritud naftast toodete tootmine, mootorsõidukite müük ja remont ning veemajandus.

Ootab riigilt stabiilsust

Kui paljudes riikides toetavad nii olulist mõju omavate tööstusharude arendamist valitsused otseselt, siis VKG Rohumaa sõnul rahalist abi riigilt ei vaja, vaid teeb investeeringuid pangalaenude toel. “Et aga meie investeeringud on suuremahulised ja nende tasuvusaeg pikaajaline, ootame riigilt stabiilset majanduskeskkonda,” sõnas Rohumaa, kes peab selle all silmas nii ligipääsu toorainele ehk põlevkivile kui maksupoliitikat.

Samuti ootab VKG riigilt tuge Euroopa Liidu süsinikdioksiidi kvootide kaubanduse reeglite määramisel. “Põlevkiviõli äri on tulenevalt naftahinna kõikumistest maailmaturul niigi heitlik. Tähtis on, et riik aitaks saavutada kvootide osas mõistlikud kokkulepped, mis võimaldaksid põlevkiviõlitööstust edasi arendada,” sõnas Rohumaa.

Paralleelselt VKGga peab õlitootmise laiendamise ja sellest diislikütuse tootmise plaane ka Eesti Energia, kes rajab praegu uut õlitehast Vaivara valda Auveresse.