Kontroll ja kompetentsus

8. detsember 2014 

Jõhvi vallal pole vist kunagi olnud nii aktiivset revisjonikomisjoni kui viimasel aastal, mil selle juhtimise on enda kontrolli alla saanud volikogu sotside fraktsioon. Komisjoni tööle asudes tehti tööplaan ning asuti ükshaaval valla asutusi revideerima. Nüüd on jõutud aga tõdemuseni, et tõhusaks järelevalveks pole komisjonil piisavalt kompetentsust ning ka töö maht on kolmeliikmelise komisjoni jaoks liiga suur.

Selles mõttes tuleb revisjonikomisjonile au anda, et ta on oma tööd tõsiselt võtnud, kuigi mingeid suuri avastusi siiani teinud ei ole. Suurim neist ongi ehk see, et kontroll vallas toimuva üle on ebapiisav. Aga küsimus on selles, mis on siis ühe omavalitsuse sisekontrolli eesmärk.

Peamine siht võiks olla omavalitsuse raha kokkuhoidmine, sest peaks ju sisekontroll jälgima mitte ainult seda, kas kusagil toimub rikkumisi või kuritarvitusi, vaid ka seda, kas omavalitsuse masin töötab maksimaalse efektiivsusega, kulutades selleks minimaalselt maksukütust.

Aga loomulikult pole vähetähtis ka see, et süsteem suudaks isepuhastuda, enne kui seda hakkavad tegema riigipalgalised, kel tavaks oma volitusi sellekohaste töötõendite abil kinnitada. Aga seda, et korruptsioon omavalitsustes on probleem, on tõendanud mitmed viimastel aastatel ka Ida-Virumaal alustatud kriminaaluurimised. Probleemid omavalitsuses tekivadki siis, kui ausust ja kompetentsust kipuvad asendama ahnus ja semusuhted.

Võib palgata kui tahes palju revidente ja kontrolöre − kuid needki on lihtsalt ametnikud, kes peavad sobituma süsteemi. Kui selles valitsevad suletus ja sahkerdamine, pole sellisest kontrollist kasu, sest see hakkab tööle formaalselt ja valikuliselt. Kui aga tegemist on omavalitsusega, mille tegevus on läbipaistev ja avatud, kus töötavad oma ala asjatundjad, on see tõhusaim viis rikkumiste ja kuritarvituste tõrjumiseks.