Politsei eitab piirivalve nõrgenemist Peipsil

26. november 2014 ERIK KALDA

Kuigi piirivalvuritel on peale piiri valvamise Peipsi ääres muidki ülesandeid, on Alajõel asuv piirivalvehõljuk Rannapuura stardivalmis 24 tundi ööpäevas.

Ida politseiprefektuur ei nõustu kriitikaga, mille kohaselt maakonna Peipsi-äärsete piirivalvekordonite ühendamine mõjub halvasti piirivalve võimele oma igapäevast tööd teha.

Esmaspäeval pöördus erukolonel, endine piirivalvekolledži direktor Uno Kaskpeit Õhtulehes siseminister Hanno Pevkuri poole avaliku kirjaga, milles süüdistas viimast asjatundmatuses piirivalvetöö korraldamisel.

“Peaksite ju teadma, et 1. oktoobril idapiiril kaotatud ja teenistuskohaks muudetud Alajõe kordoni piirivalvurid käivad täna hoopis korrakaitsepatrullis Iisakus ja mujal sisemaal. Kordoni angaarides aga seisavad kaks hõljukit kolmest ehk põhiline osa Peipsi järvistu päästevõimekusest. Samuti oleks nendega vaja järvepiiri valvata,” kirjutas Kaskpeit.

Erukolonel kirjutas, et radarpildi vaatamisega kordonis saab hakkama tõesti üks inimene, kuid avastatud juhtumile reageerimiseks on tarvis meeskonda. “Kohe ja kiiresti, kui kaalul on inimelud või kui toimub jõhker piiririkkumine. Kui aga ülejäänud kordoni piirivalvurid on Teie heakskiidul samal ajal korrakaitse- või liikluspatrullis, mis võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel järvest ja piirist? Mis juhtub siis? Kes võtab vastutuse abita jäänud võimalike uppunute eest? Kas minister?” küsis endine piirivalveohvitser ministrilt.

Alajõe − tähtis punkt

Viimane iseseisva piirivalveameti peadirektor, piirivalvebrigaadikindral Roland Peets ütles, et Alajõe kordon on läbi ajaloo olnud päästetegevuse poolelt üks olulisemaid, sest ühelgi teisel kordonil sellist võimekust pole. Samuti on enamik piiririkkumisi jääl toimunud Alajõe kandis.

Ida politseiprefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi lausus, et kolm Peipsi kordonit − Alajõe, Vasknarva ja Punamäe − on tõepoolest ühendatud ühe juhtimise alla ning juhtimine käib Vasknarva kordonist. Kuid see ei tähenda tema sõnul, et piirivalve võimekus Peipsil oleks vähenenud.

“Kui üks patrull on Iisakus, siis kindlasti on meil ka piiri ääres jõud, kes suudavad sündmustele operatiivselt reageerida,” sõnas ta. Vaatamata sellele, et Alajõel ja Punamäel on kordonid ümber nimetatud teenistuskohaks, seal piirivalve siiski toimib.

Peipsi ääres asuvate piirivalvekordonite töö spetsiifika seisneb selles, et nendele on lisaks piiri valvamisele pandud ka keskkonnajärelevalve ning päästefunktsioon. Pärast ühinemist politsei- ning kondakondsus- ja migratsiooniametiga tehakse regulaarseid patrullreide ka piiriäärsetel aladel, et tuvastada võimalikke ebaseaduslikke riigis viibijaid.

“Aga see ei tähenda, et kui patrull kontrollib kusagil autosid, siis päästevõimekust pole. Alajõel on piirivalvehõljuk sügisest suveni kogu aeg valmis sündmusele reageerima, suvel saame vajaduse katta ka kaatritega,” sõnas Püvi, kelle sõnul aitavad tehtud ümberkorraldused olemasolevat ressurssi mõistlikumalt kasutada.

“See on ressursi raiskamine, kui hoiame kolme meest 24 tundi ööpäevas pingil, et nad ootaksid, millal tuleb reageerimist vajav päästesündmus,” lausus Püvi, lisades, et tõsiseid päästesündmusi juhtub Peipsil aastas ehk viie ringis ning oleks ebamõistlik vaid selleks inimesi ja tehnikat püsivalt vee peal hoida. “Inimesed arvavad, et kui nad hõljukit vee peal ei näe, siis võimekust pole. Tegelikult kulub igale päästesündmusele reageerimisele seal piirkonnas alla viie minuti ning kohale jõutakse keskmiselt vähem kui poole tunniga,” rääkis ta.

Piiri valvavad seiresüsteemid

Tema sõnul on piiri valvamine aastatega muutunud ka paljuski tänu tänapäevastele seireseadmetele ning füüsilist piiril patrullimist enam nii palju kui varem tõesti ei toimu. “Varem on meil olnud juhtumeid, kus rikkujad on piiri ületanud nn patrulli selja taga. Ehk siis on ära oodatud patrulli möödumine ning teadmises, et järgmist niipea ei tule, piiri ületatud,” rääkis Püvi.

Alajõe piirivalvekordoni kauaaegne ülem, praegu pensionipõlve pidav Juhan Voist ütles, et ta ei näe kordonite ühendamises halba, sest ajad on muutunud ning ka piiri valvamise meetodid läinud moodsamaks. “Tõepoolest, enam ei patrullita nii palju piiril ja käiakse ka sisemaal Iisakus, Tudulinnas, Avinurmes eesmärgiga leida ebaseaduslikke piiriületajaid,” sõnas ta.

Voistil on enda sõnul samuti kahju, et piirivalve mõned aastad tagasi politseiga liideti. Temagi andis oma allkirja endiste piirivalvurite kirjale, kus nõuti iseseiseva piirivalve taastamist. “Aga mul ei ole usku, et seda tehakse,” sõnas piirivalveveteran.

Voisti sõnul on aga suurem probleem see, et piirivalvuritel pole enam kaitseväelisi volitusi, nagu need kunagi olid. “Varem võis piirivalvur sissetungija pihta ka tule avada. Kui nüüd piirivalvur näeb, et mingid kolm rohelist mehikest või tanki tulevad sisse, peab ta sellest ette kandma ning reageeritakse alles siis, kui teade jõuab kaitseväe juhatajani, kes siis korraldused annab,” sõnas Voist, viidates sündmustele Krimmis ja Ida-Ukrainas.