Piirivalve peab käima ajaga kaasas

18. november 2014 HANNO PEVKUR, siseminister, Reformierakond

Kui Venemaa agressioon Ukrainas muutis rahvusvahelist julgeolekusituatsiooni, siis meie kagupiiril toimunud intsident on pannud ka meid oma tegevusi ümber hindama.

Üha enam mõistame, et iseolemise tagamiseks tuleb kasutada kõikehõlmavaid lahendusi, ning saame aru, et siseturvalisus on kaitsevõime ja välispoliitika kõrval kriitilise tähtsusega, ning veelgi täpsemalt öeldes saavad kõik aru sellest, et piirivalvel on oluline roll eestlaste turvatunde tagamisel.

Olles täna nii sisejulgeoleku kui Eesti välispiiri turvalisuse eest vastutav minister, on kurb tõdeda, et meie idapiiri seis ei ole selline, nagu see peaks olema. Seetõttu otsustasin juba kevadel ametisse asudes, et pean saama täpse ülevaate piiril toimuvast, ning ühe esimese tegevusena käisin üle vaatamas meie kagupiiri, et otsustada, kuidas piiriturvalisuse parandamisega edasi liikuda.

Nähes, et piir vajab hädasti investeeringuid nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui piirivalvurite varustuse parandamiseks, eraldasimegi esimese sammuna juba kevadsuvel 200 000 eurot nii laudteede rajamiseks kui muude sellega seoses vajalike tööde tegemiseks idapiiri soistel aladel. Sellele järgnes erakorraline otsus valitsuse tasemel suunata piiriturvalisuse tõstmiseks kiiresti üle kahe miljoni euro.

Selle eest on juba soetatud või soetamisel täiendavad tehnilise valve seadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed ja korralik isikukaitsevarustus: kuulivestid, teleskoopnuiad, vihmaülikonnad, kaitseprillid jms. Juba lähinädalatel saavad kõik idapiiri valvavad piirivalvurid endale uued, nüüdisaegsed Waltheri relvad. Ja mis ehk kõige olulisem − leppisime riigimetsa majandamise keskusega kokku piirijoone puhastamises võsast ning vajaduse korral ka raietööde tegemises.

Aga lisaks piirivalvurite varustusele ja piirijoone puhastamisele oleme tegemas idapiiril ka kaht suurt kinnisvarainvesteeringut, millest Narva piiripunkti ehitus on juba töös ning Piusa kordoni, mis on kagupiiri suurim kordon, ümberehituses järgmisel aastal leppis valitsus kokku eelmisel nädalal. Nende kahe kinnisvaraobjekti kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarve kokkupanemisel tegime veel viimasel tunnil lisatäienduse ja leidsime võimaluse eraldada tehnilise valve võimekuse tõstmiseks täiendavalt ligi miljon eurot.

Ja lõpetuseks ei tasu unustada ka piirivalvurite 1. jaanuarist planeeritud palgatõusu. Juba praegu võib öelda, et see saab olema rohkem kui kaks korda kõrgem kui riigieelarvest planeeritud üldine palgatõusuprotsent.

Ehk kokkuvõtvalt: olen piiriturvalisuse võtnud oma südameasjaks ning sihitanud nii investeeringud kui palgatõusu selleks, et märkimisväärselt suurendada Eesti piiri turvalisust ja seeläbi ka riigi julgeolekut. Seda kõike ikka selleks, et Eesti oleks kõigile siin elavatele inimestele turvaline kodu.