Aseri sihib toetusega uut koolimaja

12. november 2014 GERLI ROMANOVITŠ

Uus koolimaja on arvestatud 200 lapsele. See on veidi rohkem kui praegu lapsi koolis, lasteaias ja muusikakoolis käib. "Arenguruumi peab olema. Noored pered tulevad Aserisse tagasi," kiidab vallavanem Arthur Seppern.

Aseri, kes on viimastel aastatel näinud vaeva köetavate pindade vähendamiseks, tahab lähiaastatel ehitada uue 2000ruutmeetrise koolimaja, kuna peab vana maja renoveerimist ja energiasäästlikuks muutmist võimatuks ja kulukaks. 

Aseri vald on kokkuhoiukohti otsides koondanud kolm oma allasutust − kooli, lasteaia ja muusikakooli − koolimajja, mis omal ajal ehitati 700 lapsele ning kus nüüd on kooliskäijaid napilt üle saja. Pooltühja koolimaja täitmine tähendas köetavate pindade vähendamist. Nii hoitakse muusikakooli hoone küttearvetelt aastas kokku 10 000 eurot. Vallavanem Arthur Seppern on aga ametisse astumise ajast peale kinnitanud, et ainsaks mõistlikuks lahenduseks on uus ja moodne maja, kuhu saab lisaks juba kokku kolitud asutustele tuua ka raamatukogu. See tähendaks Sepperni arvestuste kohaselt ligikaudu 40 000 euro suurust kokkuhoidu aastas, sest praegune maja neelab aastas 80 000 eurot.

Gümnaasiumist loobumine viis valitute sekka

Põhjus, miks uuest koolihoonest aina kõvemini räägitakse, peitub väidetavas haridus- ja teadusministeeriumi heakskiidus kooliehitusraha küsimiseks. “Kuna oleme oma koolivõrku reforminud ja gümnaasiumiosa ära kaotanud, võime küsida toetust uue koolimaja ehitamiseks,” selgitas Arthur Seppern, et kooli eskiisprojekti ja rahaküsimismõtte on heaks kiitnud nii ministeeriumi ametnikud kui ka eelmisel nädalal visiidil käinud minister ise.

“Lõplik paremusjärjestus pannakse paika järgmise aasta mais. Siis on selge, kas saame raha või ei,” kinnitas vallavanem, kes tunnistab, et kui raha ei peaks saama, pole midagi katki − siis jätkatakse tööd vanas koolimajas. Lihtsalt tema peamine ülesanne Aseris − uue hariduskeskuse ehitamine − jääb täitmata.

Eskiislahendusele, kus koolimaja plaan maha joonistatud, pole vald raha kulutanud − selle töö tegi ära Sepperni tuttav ja koostööpartner Ida-Viru kutsehariduskeskuse ajast.

Kas kool just selline tuleb nagu praegu eskiislahendusel, pole kindel. Kui riik peaks tegema positiivse rahastusotsuse, tuleks teha ideekonkurss ja korraldada hanked. “Aga praegu aitab meil see plaan arvestada inimeste arvamustega, olgu siis kool, lasteaed või muusikakool,” kiitis vallavanem, et kõikide soove on arvestatud ning tema muusikamehena tahab eriti hea seista selle eest, et uues majas oleks muusikakoolile hädavajalik akustika.

Uus maja lahendaks ära igasugused probleemid. Ka need, mis tulevad kooli hääbumisega − uues majas on kõigil mõnus õppida. See, kas kool vajab ka sisemisi muudatusi, uusi lähenemisi ja ideid, pole sama hästi läbi mõeldud ja selle kohta ühtegi paberil lahendust pakkuda pole.

Üks oluline pluss, mida Seppern uue maja puhul rõhutab, on selle seotus vaba aja keskusega. See tähendab, et tulevikus ei pea lapsed enam kehalise kasvatuse tundidesse minekuks õue minema − uus hariduskeskus ühendatakse galerii kaudu vaba aja keskusega.

“On ka neid, kellele see plaan ei meeldi. Aga neil pole olulisi argumente. Igaüks teab, et uue maja ehitamine on odavam kui vana remontimine,” ütles Seppern, kelle sõnul on 1980ndatel ehitatud vana koolimaja praeguseks amortiseerunud ja vajaks nii kütte- kui elektrisüsteemide uuendamist.

Tondilosse ei karda

Aseri ei karda, et nende seatud eesmärk − kaotada peatänava äärest tühjad tondilossid − saab kooli tühjendamisega tagasilöögi ja üks üüratu tondiloss tuleb juurde. “Ma olen mõelnud, et võiks seda kaitseväele pakkuda, kellel on kasarmukohti puudu ja kes sellepärast ajateenijaid kojugi peab saatma. Või siis piirivalvele, mille taasloomisest räägitakse,” on Seppernil mitu plaani.

Pealegi on hea näide muusikakooli näol olemas − see läheb volikogu otsusega ilmselt peagi müüki. Tõsi, mitte algselt küsitud 60 000 euroga, vaid 15 000 eurot väiksema summa eest.

Raamatukogu tühjaksjäämist Seppern samuti ei pelga − juba praegu tahab endise konstaablipunkti ruume rentida üks õmblusateljee ja kui neil hästi läheb, siis võivad nad tulevikus esimese korruse raamatukoguruumide arvel laieneda.