Mis saab sisekaitseakadeemiast?

15. oktoober 2014 JAAK ALLIK, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Riigikogu ei võtnud neljapäeval vastu IRLi esitatud riigikogu otsust, mis tegi valitsusele ettepaneku määrata sisekaitseakadeemia (SKA) asukohaks Ida-Virumaa ning rajada sinna uus õppehoone.

Paradoksaalselt ei toetanud eelnõu reformierakondlased, vaatamata sellele, et 2011. aasta riigikogu valimiste eel pani just Reformierakond esimesena oma valimisprogrammi kirja sellise lause: “Parandame korrakaitsjate väljaõpet ja alustame uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale.” Koalitsioonilepingus IRLiga sai sõnadest “alustame rajamist” hoopis “kaalume rajamist”.

2011. aasta valitsuskoalitsiooni sai siseministri koha, kelle otsealluvuses akadeemia tegutseb, IRL. Paraku hakkas kaalumine venima ning opositsioonisaadikute korduvatele arupärimistele riigikogus vastas siseminister Vaher alati ebamääraselt.

Samal ajal avaldasid temale alluva SKA töötajad ajakirjanduses artikleid, kus sellist ideed teravalt kritiseeriti. Argumente oli kõikvõimalikke, alates sellest, et ei leidu noori, kes Ida-Virumaal õppima sooviksid minna, kuni selleni, et Narvas asuva akadeemia võtab mõne aastaga Moskva üle. Selgelt paistis aga argumentatsioonist läbi see, et osa praegustest õppejõududest, kellest mitmedki on ka siseministeeriumi ametnikud, ei pea võimalikuks Ida-Virumaal asuvas kõrgkoolis oma tööd jätkata.

Üks osa kaalumisest oli muide ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 2012. aasta detsembris tehtud avalik päring, et leida Ida-Virumaal SKA-le alternatiivseid asukohti. Valminud analüüs on siseministeeriumile ammu üle antud, kuid valitsus salastas selle viieks aastaks. Seega ei saa avalikkus veel mitme aasta jooksul teada, milliseid asukohti SKA-le pakuti ja kui palju oleks ehitamine maksma läinud. Seega on ka praegu kõik avaldused võimaliku ehitusmaksumuse kohta (saalis kõlasid summad 40-80 miljonini) vähemalt avalikkuse silmis suvaotsustused.

Praeguseks on selge, et tegemist on olnud Ida-Virumaa valijate lihtlabase ja juba neljandat aastat kestva petmisega.

Nüüd on valitsuskoalitsioon muutunud ning sotsiaaldemokraatide ettepanekul sai küsimus SKA asukoha kohta taas koalitsioonileppesse kirjutatud. IRL on jäänud opositsiooni, valimised lähenevad ning just see ongi ilmselt põhjus, miks IRL esitas riigikogu menetlusse täna arutatava otsuseprojekti.

Sotsiaaldemokraatide seisukoht on selles küsimuses olnud alati selge ning seda on korduvalt väljendanud ka nii justiitsminister Anvelt kui haridusminister Ossinovski. Lähtudes nii regionaal- kui julgeolekupoliitilistest kaalutlustest, oleks vajalik SKA paiknemine Ida-Virumaal. Julgeolekupoliitiliselt on asi vist niigi selge ja jutud sellega tekkivast ohust on pigem omakasupüüdlik demagoogia.

Kultuurikomisjonile esitatud väljavõttes tollest salastatud analüüsist on selge sõnaga öeldud, et akadeemia paiknemine Ida-Virus tooks piirkonda kuni 200 uut töökohta, mille arvel tekkiv netotulu töötajatele (ca 1,33 miljonit eurot aastas) oleks suures osas suunatud kohalike teenuste tarbimisele. See tähendaks ka kuni 300 000 eurot tulumaksu lisa kohalikele omavalitsustele, kuni 90 000 eurot piirkonna hotellidele ning 560 000 eurot aastas kadettide tarbitavatele kaupadele ja teenustele.

Siseministri poolt alternatiivina pakutaval niinimetatud praktikabaasi loomisel Narva, mis seisneks sõltuvalt kuust 20-90 majutuskoha pidamises Narva kolledži ja Narva kutseõppekeskusega ühises ühiselamus, muidugi võrreldavat efekti ei oleks, kuid see oleks kindlasti esimene samm õigel teel. Me ootame selle plaani konkretiseerimist, õigusaktides sõnastamist ning sellekohast kokkulepet siseministeeriumi ja haridusministeeriumi vahel.

SKA tuleviku tegelikuks määramiseks pole primaarne see, kus hakata betooni valama, kas Tallinnas või Narvas. Praegu on kool teatavasti neljas kohas Eestis laiali ning vaid selle kooli asukoha määramine Tallinna asemel Ida-Virumaale, nagu soovis oma eelnõuga IRL, sisulisi probleeme ei lahendaks. SKA on selles mõttes unikaalne õppeasutus, et seal antakse korraga nii kutseõpet, rakenduskõrgharidust kui magistriõpet. Sisuliselt püütakse akadeemiast välja arendada veel üht avalik-õiguslikku kõrgkooli, mis aga pole ülejäänud haridussüsteemiga seotud ka tema lõpetajate edasiõppimisvõimaluste mõttes.

Paraku kõik need kolm aastat, kui nii siseministri kui haridusministri portfellid olid IRLi käes, vähimaidki samme kooli tulevikuga seotud sisuliste probleemide lahendamisel ei astutud. Võimalik oleks akadeemia väljaarendamine Ida-Virumaal etapiviisiliselt ning kahjustamata Väike-Maarja ja Paikuse valla regionaalpoliitilisi huve. Seal paiknevad päästekool ja politseikool, mis annavad üheaastast kutseõpet, võiksid nähtavas tulevikus rahulikult oma kohtadele jääda. Sisejulgeolekualase magistriõppe saaks ehk ühendada mõne Tallinna kõrgkooliga.

Mis puutub õppejõududesse, siis arvan, et suurem osa patriootiliselt meelestatud õppejõududest jätkab juhul, kui õpet saab korraldada tsükliõppena ja neile on loodud rahuldavad elamistingimused, kindlasti vähemalt esialgu oma tööd ka Ida-Virumaal. Olen kindel, et teatavas osas saab rakendada ka juba praegu Ida-Virus töötavaid praktikuid, võimalus õppetööga lisa teenida motiveeriks aga tulevikus heade spetsialistide tööle asumist Ida-Virumaa asjakohastesse struktuuridesse.

Iga vähegi asja tundev inimene saab muidugi aru, et kui riigikogu oleks pöördumise valitsuse poole isegi vastu võtnud, siis SKA reaalne ehitamine sellest poleks sõltunud, sest kui peaministri erakond, kuhu kuuluvad ka rahandusminister ja siseminister, on akadeemia Ida-Virumaale viimise vastu, siis seda sinna ka ei viida.

Sisuliselt tuleb lõpuks ikkagi langetada vastutustundeline poliitiline otsus ning lahenduse sellele olukorrale, kus kolm erakonda toetavad kõnealust ideed ja üks on vastu, peavad andma lähenevad riigikogu valimised.