Vaimustus, mis ei lähe üle

24. oktoober 2014 TIIA LINNARD

Naomi Spreewood - sinikilpkonn-mask colourpoint.

Mis loom võiks olla sinikilpkonn-tabbymask colourpoint? Või näiteks lühikarvaline lillakilpkonn? Ütlen nii palju ette, et kilpkonnadega pole siin midagi pistmist.

Jutt käib hoopis kassidest, täpsemalt pärsia kassidest. “Kilpkonn tähendab nende puhul värvitähist,” selgitab pärsia kasside kasvanduse Urwe omanik Urve Mäsak, kes on selle tõu aretusega tegelenud ligi 20 aastat.

Miks teile just pärsia kassid huvi pakuvad? Nii palju kui mina olen nendega kokku puutunud… Ega nad ennast rohkem liiguta kui suvaline pilt seinal.

Oluliselt mitte, kuid nad tulevad mänguga kaasa, kui sa tahad nendega mängida. Ka küllaltki eakad kassid on selleks valmis.

Kuid ise nad pole pealetükkivad?

Reeglina pole nad tõesti sellised kassid, kes sebiksid pererahval jalus − kui nii võib öelda. Nad istuvad meelsasti diivanil, magavad su juures voodis, aga kui on ahvatlev mänguasi, siis läheb ka mänguks.

Muidugi võib niimoodi öelda. Elavaloomuliste kasside omanikud teavad väga hästi, kuidas kass võib oma sebimisega su ka jalust maha niita, kui süüa tahab. Ja kisada sealjuures nii hullu häälega, et naabrite arvates oled sa oma kassi vähemalt nädal aega näljas hoidnud. Tee neile selgeks, et alles kaks tundi tagasi sõi. Pärsia kass sellist matslikku käitumist endale ilmselt ei luba.

(Naerab.) See ei ole tõesti nende loomuses.

Kas pärslastega on nii, et hoopis teie jooksete neil lusikaga sabas, et võta nüüd ampsuke emme eest ja ampsuke issi eest?

Mõnikord on selline olukord, kui näitus on tulemas ning tahaks, et kass, kes on vahepeal kaalust alla võtnud, selle taastaks. Teatud aegadel on nad ju kõhnemad − ka neil on muresid.

Mis mure võib olla päev läbi diivanil lösutaval kassil?

Kui isakass näiteks teab, et tüdrukud on majas, aga teda nende juurde ei lubata. Või kui emast kassi jooksuajal ei paaritata. Sellised asjad mõjuvad neile natukene kurnavalt ja nad võivad võtta kaalust alla. Siis tekibki see moment, et küll tahaks neile midagi head sisse toppida, kuid väga raske on leida, mis neid tõeliselt ahvatleks: nad ei ole mul ju kehva toidu peal. Kvaliteetsed krõbinad on neile kogu aeg kättesaadavad, samuti saavad nad toorest liha. Kassid on ju kiskjad ning liha maitseb neile. Mina annan neile enamasti kanaliha, aga nad on saanud ka hakitud kalkunikintsuliha ja vasikahakkliha. Üks kass oli mul selline, kes sõi igasugust liha hea meelega. Kui hakkasin guljašši tegema, oli ta kohe platsis.

Ja mina mõtlesin, et pärsia kassi ainuke mure on olla ilus.

Ka ilus olla peab teda aitama. See nõuab perenaistelt palju tööd.

Te mõtlete kammimist?

Kammimist ja pesemist. Näiteks kassipoegi kammin ma iga päev. Siis nad jõuavad sellega harjuda, enne kui uude koju lähevad, ning seal ei teki probleemi. Suuri kasse ei ole vaja iga päev kammida, eriti kui neid regulaarselt, paari kuu tagant pesta. Kui karv on puhas, siis pusad nii kergesti ei teki.

Milline see teie kasside vannitamise päev välja näeb? Hommikul hakkate pihta ja õhtul rampväsinuna lõpetate?

Oi ei! Ma ei pese mitte kunagi ka kahte kassi ühel päeval. Vannitamine pole see tegevus, mida mina ja kassid nii väga ootame. Kui nad näevad, et ma võtan kummipõlle välja, siis…

… võtavad nemad jalad kõhu alt välja ning on kadunud. 

Täpselt nii! Pojad on veel rumalukesed, aga täiskasvanud kassid teevad, jah, vehkat. Enne pesemist tuleb neil ju veel küüsi lõigata, sest kass võib enda kaitseks küünistada. Enamasti seda siiski ei juhtu. Pärast pesemist tuleb neid föönitada. Pesemine ise käib aga nii, nagu me kõik pead peseme: alguses šampooniga ning pärast kasutame palsamit. Ainult et kassidel on muidugi oma šampoon ja palsam.

Kui ma lugesin teie kasvanduse koduleheküljelt selliseid sõnu nagu “sinikilpkonn-tabbymask colourpoint” ja “lühikarvaline lillakilpkonn”, siis võite ju isegi arvata, et olin võhikuna hämmingus. Mis on kassidel pistmist kilpkonnaga?

Kilpkonn on värvitähis. Näiteks minu esimene pärslane oli kilpkonn. Nii öeldaksegi, kui küsida, mis värvi su kass on. Ei öelda, et ta on musta, pruuni ja punasega. Sellise värvitähisega on ainult emased. Kui ütleme sinikilpkonn, siis see tähendab halli ja kreemi värvi. Lillakilpkonn tähendab lillat ja kreemi värvi.

See on nagu salakeel. Kõrvalseisja ei saa midagi aru, millest kaks pärsia kassi aretajat omavahel räägivad. 

Igal tõul on veel oma lühend, igal värvil oma täht, igal variandil − kas on tabby või ühevärviline − jällegi oma numbrikombinatsioon. Kuid see inimene, kes kasse armastab, kuid tõuaretusega ei tegele − tema ei peagi neid numbreid ja tähti teadma.

Kui kaua teie olete tõuaretusega tegelenud?

1997. aastast, kui kasvandus Urwe sai registreeritud ning võetud esimene pärsia kass. Enne seda oli meil kodus tavaline kiisu. Aga kui ma nägin pärsia kassi − esialgu pildi pealt −, sattusin vaimustusse. See ei olegi üle läinud, kuigi nendega on palju rohkem tegemist kui lühikarvalistega. Ka nende hulgas on väga huvitavaid tõuge, on ju ka päris karvutuid, aga kui mulle ikka meeldib karvane kass, siis ma olen valmis rohkem vaeva nägema. Pealegi − kui sa kasse armastad, siis see polegi vaev.

Mitu kassi teil praegu on?

Viis. Neist kaks on suured pojad viimasest pesakonnast, pooleaastased. Ühe neist ma tõenäoliselt jätan endale, aga üks otsib uut kodu.

Tõuaretaja elu üks lahutamatu osa on näitustel osalemine. Teil on seal ju väga hästi läinud: uhkeid võite on tulnud nii Eestis, Lätis kui Poolas võisteldes.

Võita on muidugi tore, kuid ma ei ole seadnud seda eesmärgiks. Mulle on tähtis, et kass saaks näituselt tiitli, mis võimaldab tal edasi minna. See tiitlilt tiitlile liikumine on huvitav ja hasartne. Aga näitusel on alati huvitav käia: suhelda teiste kasvatajatega, vaadata teisi kasse ning näidata enda omi.

Kui soojalembesed on pärsia kassid? Õue minnes tuleb oma kasukale veel teine kasukas otsa tõmmata?

Kuna nende karv on pikk, siis seda muret ei ole. Aga mille peale ei pruugi kassiomanik tulla, on see, et colourpoint´ide karva tumenemist on võimalik just temperatuuri abil ära hoida. Noorena on nende karv valge, vanusega see tumeneb, kuid väidetakse, et mida soojem nende elukeskkond on, seda kauem püsib karvkate heledana.

Mida kõike ei pea üks tõukassiomanik teadma! Ma ei kujuta ette, kui palju te pidite internetis uurima ja lugema, enne kui oma kasvanduse avasite.

Siis ei olnudki mingit internetti! Kuid oli kassikasvatajate klubi Felix väga toredate töötajatega, kes oma teadmisi jagasid. Esimest näitusekataloogi vaadates olin ma aga täiesti segaduses, sest seda kõike oli korraga liiga palju.