Aidu Veespordikeskus tahab tuulikupargi hoonestusõigust

17. oktoober 2014 GERLI ROMANOVITŠ

Aidu veespordikeskuse väljaehitamiseks on oluline, et ka teised alale planeeritud tegevused astuksid sõudekanaliga ühte sammu. Nii on jõutud etappi, kus vajatakse elektriliitumist, mille väljaehitamisel loodetakse tuulikupargi toele.

SA Aidu Veespordikeskus tahab endale Aidu tuulikupargi alla jääva maa hoonestusõigust ja on valmis võtma enda kanda tasude maksmise ning tahab ise viia läbi pakkumuse hoonestaja leidmiseks.

Lüganuse vald on alates kevadest kaubelnud riigiga hoonestusõiguse lepingu üle, mis puudutab tuulikupargi alla jäävat maa-ala Aidu karjääris. Sihtasutuse Aidu Veespordikeskus nõukogu on seda meelt, et liigne venitamine asjadega, mida muuta nagunii ei saa, tekitab neile ainult lisakulutusi. Nii näiteks tuleks sihtasutusel sõudekanali taristu ehitamise esimeses etapis investeerida üle 90 000 euro alajaama ja elektriliitumise tarbeks, samal ajal kui selle investeeringu saaks tingimusena sisse kirjutada lepingusse, mis sõlmitakse hoonestajaga.

Jäänud toppama

Aidu Veespordikeskuse juhatuse liikme Hardi Murula sõnul on hoonestusõiguse küsimusega tegeldud sellest ajast peale, kui Aidus kehtestati teemaplaneering. Selleks, et viia ellu kõik tegevused, mis Aidu aladele on planeeritud − sõude- ja aerutamiskanal, tuulikupark, aherainepark ja lasketiir −, tuleb neid arendada koos, et tekiks sünergia ning üks tegevus toetaks teist.

Eelkõige just tuulikupargi ehitamine alale on veesporditegevuste jaoks eluliselt tähtis. Peale selle, et tulevikus loodetakse ilma võrgutasuta saada tuulikupargilt elektrit energiamahukate atraktsioonide −tuuletunneli ja slaalomiraja tarbeks, loodetakse hoonestajaga sõlmida leping, mis kohustaks viimast valmis ehitama alajaama veespordikeskuse tarbeks. Alajaama olemasolek on üks oluline tingimus, et saaks edasi arendada veespordikeskuse taristut.

“Tegime selle nimel tööd, et vald saaks hoonestusõiguse lepingusse sisse kirjutada punktid, tänu millele tuuleenergia tootja panustaks tagasi ka kohaliku kogukonna heaks. Enne sai aga Maidla vald otsa ja asi on veebruarist saati veninud,” tunnistas Murula.

Aidu veespordikeskus on teinud nüüd vallale ettepanku anda kavandatava Aidu tuulikupargi tuulikute ning alajaama krundi hoonestusõigused koos kõikide õiguste ja kohustustega üle sihtasutusele. Koos nõudega viia läbi pakkumusmenetlus hoonestaja leidmiseks. “Sihtasutus on omalt poolt valmis tasuma hoonestusõiguse tasu riigile ning juhul kui sõlmitakse mõistlik leping, tähendaks see sihtasutusele ka kindlat sissetulekut, mis valla mõistes on küll väike, aga annab sihtasutusele võimaluse näiteks arendustegevuseks vajaliku laenu võtmiseks.”

“Aidust on kooritud seitse nahka, nüüd on aeg sealt tulev kasu ala arendamisesse tagasi panustada,” leiab Murula, et hoonestusõiguse üleandmine sihtasutusele oleks mõistlik.

Paindlikum kui vald

Lüganuse vallavanema Allar Aroni sõnul on vaidlus nüüd riigiga lõppenud. Paljudes punktides on leping muutunud vallale soodsamaks. Selles ühes punktis, mis puudutab hoonestusõiguse summasid, pole vaielda mõtet − seda reguleerib riigivaraseadus ning ehkki maa hindamistulemused on ehk kõrgemad, kui oleks mõistlik, pole vaielda enam põhjust. “Aga niikaua kui lepingul pole allkirja all, tulebki kaubelda, et saada võimalikult häid tingimusi,” lisas Aron.

Põhjus, miks vaidlus nii pikalt venis, oli eelkõige kirjavahetuse aegluses. Nii näiteks läks valla viimane kiri maa-ametisse teele juulikuus. Vastus tuli oktoobris.

Nüüd on aga hoonestusõiguse seadmise lepinguga asjad nii kaugel, et järgmisel nädalal tutvuvad lõpliku variandiga volikogu komisjonid ning kuu viimasel nädalal kokku tulev volikogu peaks selle kas siis heaks kiitma või tagasi lükkama.

Kas hoonestusõiguse üleandmine sihtasutusele võiks kõne alla tulla, ei saa öelda, enne kui volikogu on oma otsuse teinud. Aroni sõnul on vald kindlasti kiirem asjaajaja kui riik ning on mõistlik, et omavalitsus on siin vahendajaks, kuid selge on ka see, et sihtasutus oleks veel paidlikum ja kiirem ning äritegevus nendele loomulikum. “Vastasel juhul siseneb vald äritegevusse, millel on oma selge spetsiifika,” ütles ta.

Tuulikupargi enda ehitamine võiks alata järgmisel aastal. “Juhul kui vald võtab nüüd otsuse vastu ning ka vabariigi valitsus annab keskkonnaministrile volitused tehingu tegemiseks, võiksid ettevalmistustööd järgmise aasta alguses valmis olla ning siis jõuaks kuulutada välja pakkumuse hoonestaja leidmiseks ning viimane jõuaks järgmisel aastal kui mitte tuulikute paigaldamiseni, siis vähemalt teedevõrgu ehitamiseni ja tuulikute püstitamise ettevalmistustöödeni,” arvas Murula.