Taudipiirkonnas keelati aju- ja koerajaht

3. oktoober 2014 KÜLLI KRIIS

Ajujahil ja jahikoertel on jahimeeste tegevuses oluline roll; sel aastal tuleb mõnelgi jahtkonnal neist loobuda või piirangutega arvestada.

Keskkonnaamet kehtestas sigade Aafrika katku diagnoositud omavalitsustes jahipiirangud; Ida-Virumaal puudutab aju- ja koerajahi keeld viit jahtkonda. 

Sigade Aafrika katku levimise pidurdamiseks keelas keskkonnaamet taudi diagnoositud omavalitsustes (n-ö II tsoon) aju- ja koerajahi kõikidele ulukitele, et mitte ajada metssigu liikvele. Kuna metssiga on piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, lubatakse jätkata lisasöötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina.

30. septembri seisuga on II tsooni määratud Viljandi maakonna Tarvastu vald, Valga maakonna Hummuli ja Õru vald ning Ida-Virumaa Lüganuse vald. Meie maakonna taudistunud alale jäävad osaliselt ka Kohtla, Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja Mäetaguse vald ning Kohtla-Järve linn.

Jahipiirkondi, mida keeld puudutab, on meil viis: Kiviõli, Maidla, Tamme, Ontika ja Kohtla-Nõmme.

Jahimehed on ettevaatlikud 

Kiviõli jahtkonna esimees Karl-Johannes Kärner ütles, et piirangualal nad ajujahti nagunii ei pea ja seega puudutab keeld neid esialgu vähe. “Meil käib ajujaht peamiselt Sonda valla maadel. Kitsi ja röövulukeid kütime Lüganuse kandis ka, aga selliste jahiviisidega, mis seal keelatud ei ole.”

Ontika jahtkonna esimees Allan Simm ütles, et nemad otsustasid ajujahti kuni 1. novmbrini üldse mitte pidada. “Ikka selsamal põhjusel − et sigu mitte liikvele ajada. Kui me selle otsuse tegime, siis ülevaltpoolt veel mingeid piiranguid ei olnud, eks me nüüd tuleme uuesti kokku ja otsustame, kuidas edasi tegutseda.”

Simmi sõnul liiguvad loomad niikuinii ja linnalähedastes piirkondades käivad inimesed metsas nii koerte kui autodega − ka sel moel võib ohtlik taud levida. “Leviku ohjeldamine on ikka väga keeruline,” tõdes ta.

Kohtla-Nõmme jahipiirkond asub peaaegu tervenisti taudistunud alal ja seal tänavu ajujahti pidada ei saagi.

Põdrakahjustuste oht 

“Oktoobrist veebruarini on koera- ja ajujaht jahipidamise väga tähtis osa,” rääkis jahtkonna esimees Toomas Kriisa. “Jahimehed on sellest keelust tõsiselt löödud − ajujaht toob kogu meeskonna kokku, kasvatab kokkukuuluvustunnet; ainult üksinda jahil käies läheb motivatsioon alla. Koerad jäävad nüüd koju, aga kui jahikoer metsas joosta ei saa, läheb ta rasva ja jahikoera temast edaspidi enam ei ole.”

Kriisa näeb probleemi ka selles, et jahtkonnale ette antud põdralimiiti ilma ajujahita täis ei saa. Mis tähendab, et põdrakahjustused võivad märgatavalt suureneda − seda enam, kui põdrad ümberkaudsetelt aladelt koonduvad piirkonda, kus neid keegi ei tülita.

“Olen kuulnud räägitavat võimalusest jahihooaega pikendada, et limiit teiste jahipidamisviisidega ikka täis saaks, aga mingit otsust selle kohta veel ei ole,” märkis ta.

Probleemidest hoolimata peab Kriisa aju- ja koerajahi keelamist põhjendatuks. “Ega see meile meeldi küll, aga pole midagi parata. Piirangud kehtestatakse aastaks alates viimase leiu diagnoosimisest; tuleb loota, et uusi leide, mis praegust keeldu pikendaksid, ei tule.”

Aju- ja koerajahi täielikku keelamist kogu Eestis Kriisa ei pooldaks: “Ajujahiga kammitakse metsad läbi ja tõenäosus surnud sigu avastada on palju suurem kui peibutus-, varitsus- või hiilimisjahiga.”