“Kimalase lend” väikese rokiga

24. september 2014 TIIA LINNARD

Reedel algusega kell 18 näeb ja kuuleb Illuka mõisas, mida teeb Rein Rannap Raveli "Boolero" või siis Beatlesi looga "Yesterday".

Reedel, 26. septembril annab Illuka mõisas kontserdi Rein Rannap, esitades oma lugudele lisaks klassikaviiside töötlusi. Selle kavaga lendab ta novembris Hiinamaale. 

Härra Rannap, te olete Illukale tulemas väga huvitava kavaga. Mitte et Schuberti “Ave Maria” või Beethoveni “Eliisele” nii väga huvitavad oleksid − kuulatud neid ju üksjagu −, kuid huvitav on see, mida teie nende lugudega teete.

Oo jaa, loodetavasti mu töötlused üllatavad kuulajaid.

Ega te ainult sellist üllatust valmista, et publik peab kavalehelt järele vaatama, mis lugu te parajasti mängite, sest algne meloodia pole enam üldse ära tuntav?

Ei, ei, nende töötluste mõte ongi, et meloodiad jäävad täiesti puutumata. Ainult mõnes üksikus loos olen neid ka varieerinud, aga siis on tegemist väga, väga tuntud meloodiaga.

Milles teie töötlused seisnevad? Kas publikul tuleb selleks valmis olla, et näiteks keset “Ave Mariat” läheb rajuks rokiks?

Ei, enamik lugusid on ikkagi samas karakteris välja peetud. Ma ei muuda lugude iseloomu, pigem ma rõhutan seda. Näiteks “Ave Maria” on väga unistuslik ning ma olen selle originaalist veelgi aeglasemaks venitanud. Raveli “Boolero” on jälle kiirem kui originaalis.

Teie kavas on ka Rimski-Korsakovi “Kimalase lend”. Seda pole küll võimalik enam kiiremini mängida!

[Naerab.] See on õige, vähemalt klaveril mitte. Sinna olen ma lisanud rokirütmi. Paar töödeldavat n-ö klassikalist teemat kuuluvad aga hoopis popmuusika klassikasse, need on “O sole mio” ja “Yesterday”. Peale tuntud klassikaviiside töötluste esitan ma Illukal ka oma klaveripalu, sellega on õigustatud kontserdi pealkiri “Selfid klassikutega”. Seda pealkirja hakkab kandma ka ilmselt jaanuaris või veebruaris ilmuv plaat, kus mängin ainult klassika töötlusi.

Ma olen alati imetlenud teie turustamise oskusi. Võrratu pealkiri: lööv, täpne ja moodne!

Ma näen selle nimel ka vaeva, olles kevadtalvest saadik kirjutanud endale pealkirja variante välja kümnete viisi kui mitte rohkem. Alateadvuses hakkab lamp põlema, kui uuele plaadile, kavale või loole on vaja pealkiri leida, ning kõik, mida sa siis näed…

Näiteks Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kelmikat selfit, tehtud laulupeol dirigendipuldist…

Seda ka, aga tegelikult tuli mul see idee reisil, ma ei mäleta enam ajendit, aga siis see seostus muidugi ka presidendi selfiga laulupeol. Otseselt tema selfi mulle seda ideed siiski ei andnud.

Novembris lähete te Hiina tuurile. Kas Illuka publikule saab osaks see kava, mida peagi kuuldakse suurel Hiinamaal?

Kava on jah peaaegu sama.

Te andiste suvel ühe kontserdi Eesti kõige pöörasema ansambliga  Winny Puhhiga. Kuigi te pole klaveri taga ka ise “vares vaga linnukene”, poleks eluski osanud arvanud, et teid ühe lava peal näeb!

Ma ise poleks ka seda arvanud. Aga see oli nende mõte. Winny Puhhil on palju eriti vingeid mõtteid − nagu mul nooruses.

Illuka mõisas mängite te kümme aastat vana Estonia klaveriga. Ei pane nina kirtsutama?

Mu enda klaver on sama vana ning ma nimetan teda ikka uueks klaveriks. Klaverid peavad sada aastat vastu, kui nende eest hästi hoolitseda. Nii et kümme aastat vana klaver on uus klaver.