Quo vadis, Jõhvi?

22. september 2014 TAUNO VÕHMAR, Jõhvi volikogu liige, endine vallavanem

Lugedes viimasel ajal Põhjarannikust Jõhvi vallas toimuva kohta, jääb mulje, et kõiges halvas on süüdi endine vallavanem Võhmar ning et koalitsioon teab täpselt, mida Võhmar mõtleb, mida tahab ja millised on tema kahtlased teod.

Tegemist oleks nagu kurja saatanaga, kel on seni õnnestunud rahvast petta varjununa naeratava maski taha. Küll tahtvat lihtsalt palju palka, küll võimu, küll riigikokku kerge elu peale; Jõhvist ei hooli, teistega ei arvesta, tahab venelaste hääli jne.

Põhjarannik aga õhutab takka. Juhtkirjas võtab toimetaja sõna rahva nimel, kes teab, kellega ma ühes voodis olen (PR 18.08), kuidas häälte eest maksan, et saada head ametikohta (PR 9.09) ning kuidas ma selja taga salakokkuleppe sõlmisin (PR 14.09). Alandav ja haiget tegev on selline sildistamine. Justkui tohtrid paneksid diagnoosi, teatades sulle ootamatult haigustest, millest endal seni aimugi ei olnud.

Mina ei tea koalitsiooni liikmete mõtteid. Ei tea, kes kellega kohtub, mida räägib, mida plaanib ja miks. Ei hakka ka oletama, sest see pole oluline. Oluline on, mida koalitsioon vallale head teeb, milline on nende suutlikkus Jõhvit arendada ja luua hästitoimiv meeskond ning kuidas suudavad nad olla hea maine kujundamisel eeskujuks.

Koalitsiooni senine tegevus minu usku neisse ei süvenda. Augusti volikogu istungil tuldi ühtäkki välja ettepanekuga valida vallavanem. Nädal varem ei mainitud eestseisuses sellest kavatsusest silpigi. Ma ei olnud Aivar Surva vallavanemaks saamise vastu, olin vastu koalitsiooni salatsevale ja üleolevale käitumisele. Saanuks ju otsustada seaduslikult, avatult ja korrektselt. Miks oli vaja jõudemonstratsiooni ja koha kättenäitamist pooltele saadikutele?

Mulle tundub, et oleme kukkunud tagasi aastatetagusesse aega, mil volikogus oli justkui müür saadikute vahel, käis vastastikune süüdistamine, jagamine mustadeks ja valgeteks, Jõhviks ja Kohtla-Järveks, eestlasteks ja venelasteks. Tunnistan, et arvasin ka ise toona, et nii ongi õige, et vaid jaotatuna koalitsiooniks ja opositsiooniks saab valda juhtida.

Praegu ma enam nii ei arva. Vähemalt viimased kaks aastat töötas volikogu üsna üksmeelselt, märkimisväärsete konfliktideta ja avatult. Oleks võinud edasigi töötada. Ma ei mõista, milleks oli praegustel koalitsiooni liikmetel vaja hakata uuesti müüri ehitama ja usaldust lõhkuma. Oma käitumisega on nad tekitanud olukorra, kus vallavalitsus on töövõimetu ja üle 60% valijate huve esindavad saadikud otsustamisest eemale tõrjutud.

Mis juhtus septembris, mis on viimastel nädalatel andnud koalitsioonile hoogu juurde enda õigustamiseks ja minu mustamiseks? 4. septembri volikogu eestseisuse kohtumisel esitas koalitsioon 11. septembri volikogu istungiks teiste otsuse-eelnõude seas ka eelnõud vallavanema uuesti valimiseks ja vallavalitsuse kinnitamiseks.

Vallavalitsus oli koalitsiooni eelnõus määratud viieliikmeliseks. Seesugune kooslus ei oleks meie fraktsiooni arvates taganud Jõhvi head valitsemist ja vallavalitsuse üksmeelset meeskonnatööd. Kui vallavalitsuse liige Kairi Soomer sellises koosseisus töötamast loobus ja volikokku naasis, jäi koalitsioon ühehäälsesse vähemusse.

See käivitas edasise sündmuste ahela. Volikogu esimees jättis volikogu kokku kutsumata, eirates jällegi seadust, põhjendades otsust vallavanemale lisaaja andmisega. Põhjus oli mõistagi otsitud. Kui esimehele sai tehtud ettepanek kutsuda volikogu kokku 18. septembril ehk valla põhimääruses sätestatud ajal, venitati istung oktoobrikuuni, et tagada oma kindlad 11 häält.

Selline teguviis näitab koalitsiooni rabedust ja lähtumist pigem isiklikest kui valla huvidest. Praegu on vaja juba sügavuti tegelda järgmise aasta eelarvega ja tulla kokku kas või iga nädal, et tagada vallavalitsuse töö, mitte venitamisega kaost suurendada. Arvan, et suur osa valijaid, kelle te, koalitsioon, olete oma ambitsioone rahuldades üldse unustanud, on saanud nüüdseks tervikliku pildi teie “võimekusest”.

Jah, olen kuulnud, et teie arvates põhjustasin mina vallavanema kohalt lahkumisega praeguse olukorra. Et olin ülbe ega nõustunud teie, koalitsiooni ettepanekuga võtta palgaline puhkus ja jätkata vallavanemana. Et ässitasin endise abivallavanema Eduard Rae teie vastu, et nimetasin koalitsiooni liikmeid lollideks ja mida kõike veel.

Ei hakka seda kõike siin lahkama. Vaadaku igaüks ise peeglisse ja meenutagu, mida head või halba on üksteise kohta rääkinud ning kirjutanud. Kui ausad või kahepalgelised on olnud teie sõnad ja teod?

Kas selles ei peitugi tegelikult põhjus, miks ma ei kõlba teie arvates enam valla asjades kaasa rääkima − ma ei allunud teie grupi soovidele; mul oli oma seisukoht, mis erines teie omast, ma ei kuuletunud, kui soovitasite mul nn Ossipenko seltskonnaga mitte suhelda?

Te külvate hirmu inimese nimega, kellega te isegi suhelnud ei ole ja kes erinevalt teist ei ole teinud takistusi barjäärideta valitsemisele. Usute, et Ossipenko kinnisidee on saada Jõhvis võimule, misjärel seiskub Jõhvi areng. Ise aga olete nüüdseks loonud olukorra, kus valla asjad halvenevad silmanähtavalt.

Kas rahu saabub siis, kui kiidan teie tegevusele takka? Mulle on öeldud, et käib materjalide kogumine mulle süüdistuse esitamiseks. Mis ma oskan kosta − jõudu tööle!

Arusaamatuks jääb staarpoliitik Kaarel Pürgi fantaasiarikkas arvamusloos kirjutatu minu staatuse ja tasu kohta Järve Biopuhastuse nõukogu liikmena. Kuna endine nõukogu liige, abivallavanem Eduard Rae suundus tööle eraettevõttesse ega saanud enam nõukogu liikmena jätkata, oli loomulik, et ettevõtte osaniku esindajana ja osaühingu tegevusega kursis olijana jätkasin nõukogus mina. On uue vallavalitsuse teha, kelle ta nõukokku valib. Milles probleem, härra Pürg? Kas endal pole häbi võtta tasu lihtsalt istumise eest volikogu aseesimehe kohal?

Mul on tekkinud olukorra pärast kahju ja piinlik oma valijate ees. Olen oma senises tegevuses keskendunud tulemustele ja püüdnud tuua kasu, mitte kahju. Koalitsioon on seisukohal, et nemad üheteistkümnekesi tagavad Jõhvi stabiilse ja eduka valitsemise. Julgen selles kahelda, kuid luban, et ei sea nende seaduslikele ettevõtmistele takistusi.

Arvan, et parim lahendus tekkinud olukorrale on mõistuspärane kokkulepe kõikide osaliste vahel ja koalitsiooni loobumine müüri ladumisest volikogu liikmete vahele. Kui seda ei suudeta, tuleks volikogu praegune koosseis laiali saata.

Olen õnnelik, et minu lähedased, sõbrad, head tuttavad ja partnerid võtavad mind endiselt sellisena, nagu olen, ega kujunda oma arvamust leheartiklite või kuulujuttude järgi. Olen tänulik kõikidele toetajatele ning usun endiselt, et segadus lõpeb, et Jõhvi läheb edasi ja Jõhvil läheb hästi.