Laste heaolu paraneb

5. september 2014 ETTI KAGAROV, riigikogu liige, SDE

Kaja Kallas on öelnud, et raha ei aita vaest inimest. Mina temaga nõus ei ole, eriti just nende laste peale mõeldes, kes sirguvad kehval järjel peredes.

Aastaid on Eestis üheks põletavamaks probleemiks olnud tuhanded ja tuhanded vaesuses ning vaesusriskis kasvavad lapsed. Absoluutses vaesuses elavad lapsed on nimelt need lapsed, kelle pere sissetulek on elatusmiinimumist väiksem. 2012. aastal oli selliseid lapsi ligikaudu 23 000.

Suhtelises vaesuses on aga nende perede lapsed, kus aastasissetulek on väiksem kui 60 protsenti Eesti perede mediaansissetulekust. Sääraseid lapsi on meil 40 000 ringis. Need on väga kurvad arvud, mis ei tohiks ühtegi poliitikut ükskõikseks jätta.

Olen veendunud, et riiklikel lastetoetustel on väga suur mõju laste vaesuse leevendamisel. Võtmeküsimuseks siin on lastetoetuse suurus, et see oleks ka reaalselt perele lapse kasvatamisel toeks. Ühes ühiskonna valuküsimuses toimus sisuline läbimurre sel kevadel, kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna koalitsioonikõnelused päädisid otsusega tõsta pikkade aastate järel universaalseid lapsetoetusi.

Juuni keskel kinnitas riigikogu peretoetuste seaduse, mis tõstab juba jaanuarist esimese ja teise lapse toetuse 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse toetuse 100 euroni kuus. Kerkib ka vajaduspõhine peretoetus − uuest aastast on kitsikuses pere lapsel õigus saada 45 eurot.

Peretoetusteks makstavad summad nõuavad 2015. aastal riigieelarvest tänavusega võrreldes üle kahe korra rohkem raha, ületades 150 miljoni euro piiri. Aga kindlasti on tegu ülimalt vajaliku, tulevikku suunatud kulutusega, mis pakub samas juba õige pea reaalset tuge kümnetele tuhandetele Eesti peredele.

Laste vaesusega võitlemisel on oma roll kanda ka toimetulekutoetusel, mille arvestamisel seisavad samuti ees muudatused. 2011. aastal tehtud uuring näitas, et toimetulekutoetus võimaldab absoluutset vaesust vältida vaid üksi elavate eakate puhul, kuid on selgelt ebapiisav lastega perede puhul.

Jaanuaris suureneb toimetulekutoetuse määramisel lapse osa ehk tema toimetulekupiir kerkib uuel aastal 72 eurolt 90 euroni. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele.

2013. aastal oli toimetulekutoetuse saajaid 16 388, kelle hulgas oli 5271 last ehk ligi kolmandik kõigist toetuse saajatest. Teisisõnu tähendas see ka seda, et meil on üle 5000 lapse, kes tunnevad aeg-ajalt tühja kõhtu või pole neil korralikke riideid ja jalanõusid, millega kooli minna. Koos muude toetuste tõusuga peaks toimetulekutoetuse maksmise uus kord pakkuma leevendust just kõige raskemas olukorras peredele.

Kõik need meetmed on suunatud sellele, et meie lastel oleks kõht täis, riided seljas ja tuba soe, et nad saaksid hea hariduse ja ka huviringis käia. Mõistagi ei saa laste heaolu parandamist siduda üksnes rahaga. Raha ei lahenda kaugeltki kõiki muresid. Lapse heaolu hõlmab ka normaalseid peresuhteid, turvatunnet, turvalist ja arengut soodustavat elukeskkonda, samuti riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid. Oma roll lapse heaolu tagamisel on täita kõigil ühiskonna liikmetel ja institutsioonidel.

Tuntav lastetoetuste tõus on vaid üks samm laste heaolu parandamisel. Leian, et meie riigi sotsiaalpoliitika kujundamisel tuleb märksa rohkem kuulata teadlasi ja rakendada nende uuringute tulemusi.

Vajalik on leida õige tasakaal universaalsete ja vajaduspõhiste toetuste ning toetavate teenuste vahel, et laste vaesus veelgi väheneks ja riik aitaks parimal moel kaasa kõigi laste arengule.

Pakun, et lastega peredele annaks tulevikuks stabiilsust see, kui ka lastetoetuste tõus seotaks elukalliduse kasvuga. Sama rakendatakse ju ka pensionide puhul.