Ebaseaduslikke trahve käsitlev protsess algas kaitsjale hoiatusega

26. august 2014 ERIK KALDA

Kohtu all on kolm endist ja kolm praegust politseinikku. Vasakult: Alvar Ottokar, Andres Hints, Kaur Ilves, Heiki Lindus, Andri Karp ning Mihkel Põder.

Eile Viru maakohtus alanud kohtuprotsess, kus süüdistatavad on kuus endist ja praegust politseinikku, kes väidetavalt olid seotud kaks aastat tagasi ilmsiks tulnud ebaseaduslike kiirusemõõtmistega, jäi juba algstaadiumis pooleli, sest üks kohtualustest väitis, et ta pole süüdistuskokkuvõtet näinudki. 

Ida prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Ottokar teatas kohtuprotsessi alguses, et ta pole siiani näinud süüdistusakti, mis prokuratuuri väitel saadeti süüdistatavatele posti teel juba mullu juunis. Ta kinnitas, et sai ka sellest, et ta on antud kohtu alla, teada alles vahetult enne kohtuistungit.

Ka ei ole Ottokar enda sõnul näinud kaitseakti, mille kaitsja peab seaduse järgi hiljemalt kolm tööpäeva enne kohtuistungi toimumist esitama nii kohtule kui prokuratuurile.

Kohtuniku hoiatus

Kui kohtunik Astrid Asi Ottokari kaitsjalt Eduard Bulattšikult aru päris, laiutas too õlgu ning väitis, et ta on küll oma kaitsealusele kaitseakti tutvustanud, aga too ehk ei saanud aru, mis dokumendiga tegu.

“Pole mõtet sellist lapsejuttu ajada, räägime siin ikkagi nagu täiskasvanud inimesed,” vastas Ottokar oma kaitsja arvamusavaldusele.

Kohtunik pani vastutuse selle eest, et Ottokar pole tutvunud dokumentidega, milleks tal õigus on, tema kaitsjale ning hoiatas Bulattšikut, et kui protsessi käigus peaks veel kord juhtuma, et kaitsja pole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud, kõrvaldatakse ta menetlusest.

Seadus ütleb, et kui süüdistatav ei ole süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse koopiat kätte saanud, annab kohus need talle kätte ning süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja nendega tutvumiseks või vajaduse korral lükkab kohtuistungi edasi.

Ottokar väitis, et enam kui 30-leheküljeline süüdistusakt on liiga mahukas, et sellega jõuaks paari tunni vältel tutvuda ning ka protsessiks ette valmistada.

Kohtunik otsustaski istungi edasi lükata ning see jätkub täna.

Kolm endist ja praegust politseinikku

Süüdistuse kohaselt jättis Ida prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vahetu juht Alvar Ottokar õigel ajal korraldamata politseisõidukisse Škoda Superb statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturi taatlemise ning andis 2011. aastal nelja kuu jooksul oma alluvatele ebaseaduslikke korraldusi nimetatud politseisõidukiga töötades märkida lubatud sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile kasutatud mõõteseadmeks samal ajal politseimootorrattale Honda püsivalt paigaldatud taadeldud kiirusmõõturi andmed. Seega koostati kiiruse ületamisega seotud väärteoasjades otsuseid taatlemata kiirusmõõturiga saadud tulemuste alusel.

Mehi süüdistatakse ka väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises.

Süüdistus käsitleb ametiisiku poolt dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi väljaandmist ning kohtuvälise menetleja ametniku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemist väärteomenetluses. Mõlemad paragrahvid näevad süüdimõistmise korral karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lisaks Ottokarile on kohtu all ka liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus ja liikluspolitseinik Andri Karp.

Süüdistatavatest on praeguseks politseiteenistusest lahkunud Mihkel Põder, Kaur Ilves ning Andres Hints.

Pärast 2012. aastal vahetult enne politsei aastapäeva lahvatanud mõõturiskandaali panid ameti maha Ida politseiprefekt Aldis Alus ning prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste, samuti astus tagasi politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.

Ida prefektuuri liiklustalitus oli taatlemata kiirusmõõturite andmete põhjal määranud ebaseadusliku liiklustrahvi 178 inimesele. Suurem osa neist taotles trahvi tagastamist ning kohtu otsusega seda tagantjärele ka tehti.