Uste kinnilöömisel tekivad uued võimalused

25. august 2014 

Kuigi ebastabiilsus ei ole üldjuhul äritegemist soodustav tegur, avanevad sageli kiiresti muutuvates ja ebamäärastes olukordades omakorda uued võimalused.

Ukrainas toimuva  pärast on Venemaa ja lääne vahelised suhted lähenemas tasemele, kus nad viimati oli Brežnevi ja Reagani ajajärgul. Mida tihedamalt Putin praegusele Venemaale isoleerpaela  ümber mähib, seda enam süveneb ühelt poolt ka oht, et Euroopa Liidu idapiiril paiknev Eesti võib selles majandusruumis jääda äärealaks ja tupikteeks, kust kuhugi edasi minna ei ole.

Piiri ääres paiknevate piirkondade äritegevus on ikka tuntaval määral seotud naaberriigiga. Kunstlikud tõkked vähendavad kaupade liikumist.  Esimestena on Venemaa kehtestatud keeldude tõttu  saanud pihta toidutootjad, aga ka transpordiettevõtted, kelle jaoks jääb tasapisi üha vähemaks neid kaupu, mida Venemaale vedada.

Tagasilööke on tunda saanud ka Ida-Virumaa tööstuspargid, mille arendusplaanid näevad lähiaastatel ette mitme tuhande uue töökoha loomist maakonnas. Mõned ettevõtted on investeerimisotsuste tegemiseks nüüd aja maha võtnud, lootes jõuda selgusele, kas Venemaa keerab läänega äri tegemise kraanid veelgi koomale või pöördub olukord pigem endiseks.

Ent kui ühed väravad lähevad lukku, siis võivad avaneda sootuks uued. Tööstusalade puhul ongi märgata, et olukorra pingestumise korral võivad nii Ukrainas kui ka Venemaal tegutsevad ettevõtted, kel on oluline turuosa Euroopas, hakata senisest rohkem huvituma tootmise ületoomisest turvalisemasse ja stabiilsemasse paika.

Neist võimalustest kinni haaramine võiks korvata neid kaotusi, mis uue raudse eesriide langemisega paratamatult kaasnevad. Ainult et samamoodi mõeldakse ka teistes Venemaaga piirnevates riikides ja oma konkurentsieeliste  maksma panekul ei tohi Eesti riigiasutused laisad olla.