Narva humanitaargümnaasiumist saab keeltelütseum

18. august 2014 ILJA SMIRNOV

Narva humanitaargümnaasium on Eesti koolide reitingus üks paremaid, Ida-Virumaal tavaliselt esimesel kohal. Õpilaste ja pedagoogide edukust fikseeritakse sageli reaalainetes, mitte humanitaarvaldkonnas. Tegemist on endise Narva 14. kooliga, mis asutati 1988. aastal. Aastail 1992-2001 oli kool tuntud inglise keele süvaõppe poolest. 1995. aastal sai kool gümnaasiumi staatuse ja nimetuse. 2007. aastal liitus kool keelekümblusprogrammiga.

Narva humanitaargümnaasium algatas keeltelütseumiks ümbernimetamise protsessi. Traditsioonilisele keeltevalikule lisandub varsti hiina keel.

Narva humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina sõnul arutati keeltelütseumiks ümbernimetamist juba eelmisel õppeaastal hoolekogus ja õpilasesinduses.

“Õpilased toetasid ideed üksmeelselt. See on vahva, et lapsed on meiega ühel meelel,” ütles Tšerkašina eile Narva linnavolikogus enda juhitava hariduskomisjoni istungil.

Sel nädalal toetas ideed peaaegu ühehäälselt ka gümnaasiumi õppenõukogu. Ümbernimetamist arutab järgmisena Narva linnavalitsus.

Lisanduvad hiina ja ukraina keel

“Nimemuutmise ettepanekul on mitmeid põhjusi,” selgitab Nadežda Tšerkašina. “Muu hulgas oleme tegutsenud juba palju aastaid süvaõppega keeltekoolina, eriti inglise keele suunal. Samas pole mõned humanitaarained, nagu näiteks ajalugu ja ühiskonnateadus, ühegi lisakursusega esindatud.”

Humanitaargümnaasiumis on olemas inglise, eesti, prantsuse, saksa keele ning loomulikult paljude narvakate emakeele ehk vene keele õpetajad. Juba on komplekteeritud rohkem kui 120 gümnaasiumiõpilasest, nende vanematest ja teistest huvilistest hiina keele õpperühm. Nüüd peab linn leidma eluruumi pedagoogile, kes on valmis tööle asuma.

Ka mõningaid aineid on plaanis hakata õpetama inglise keeles: alustuseks näiteks loodusõpetust ja inimeseõpetust.

“Meil on olemas ukraina keele õpetaja,” jätkab Tšerkašina. “Praegu tahame teatada haridusministeeriumile, et kui on olemas põgenikke, siis oleme valmis neid vastu võtma, sest suudame pakkuda neile heas mahus ukraina keelt.”

Direktor kinnitas, et vene keele tundide arvu ei vähendata.

“See on ülitähtis,” rõhutas ta. “Riikliku õppekavaga on kehtestatud kohustuslik emakeeletundide arv ja kuidas me oma õppeasutust ka ei nimetaks, ei ole meil õigust seda tundide arvu muuta ja seda me ka ei tee, sest niisugust huvi pole meil kunagi olnudki. (…) Kõik meie teised õppesuunad pole punast krossigi väärt, kui lapsed ei suuda oma mõtteid emakeeles korrektselt väljendada.”

Narva lütseumis õppijate sihiks on lääs

Humanitaargümnaasiumi õppealajuhataja Sergei Šarkov leiab, et lütseumi mõiste eeldab peale keskhariduse ka kultuuritaset.

“Meie koolil on kindel kasvatustöö tase, mis lubab pretendeerida lütseumi nimetusele,” ütles Šarkov.

“Me pole nii mahajäänud linn, et meil ei võiks olla oma keeleõppekallakuga lütseumi,” märkis direktor Nadežda Tšerkašina linnavolikogu hariduskomisjonis sõna võttes ja tuues näiteks elitaarse Tallinna prantsuse lütseumi.

Tšerkašina on kindel, et süvendatud võõrkeelte õpe on lõpetajatele kasulik. Tavaliselt astub neist Venemaa kõrgkoolidesse vaid üks-kaks inimest, eelmisel aastal polnud selliseid üldse. Umbes pooled astuvad Eesti ja pooled lääne kõrgkoolidesse.

“Kui suudame õpilasele anda sellise hariduse, et ta oleks hiljem võimeline õppima inglise keeles, siis peame seda tegema. Loodan, et uus nimetus ja staatus annavad meile rohkem võimalusi,” ütles direktor.

Slaavi kultuuriseltsi Svjatogor juht ja Narva linnavolikogu hariduskomisjoni liige Alla Matvejeva omakorda leiab, et nimetuse küsimus ei ole põhimõtteline.

“Sõna “humanitaarne” hõlmab väga palju. Piirata seda keeleõppe mõistega on võib-olla mõtet vaid juhul, kui on lootust mingile lisarahastusele,” arvas Matvejeva ja hääletas samuti ümbernimetamise poolt.