Kiviõli kaotas kohtulahingu endise abilinnapeaga

8. august 2014 ERIK KALDA

Risto Lindeberg pakkus pärast tema ebaseaduslikku koondamist linnale kohtuvälist lahendit, kuid kui volikogu sellega ei nõustunud, tõusis hüvitise summa algsest oluliselt kopsakamaks.

Kiviõli linn kaotas lõplikult kohtulahingu endise abilinnapea Risto Lindebergiga, kellele peab linn nüüd maksma kopsaka hüvitise ning tasuma ka kohtukulud.

Nii Tartu halduskohus kui Tartu ringkonnakohus tunnistasid Kiviõli abilinnapea Risto Lindebergi koondamise 2012. aastal ebaseaduslikuks, kuna koondamise hetkel kasvatas mees alla kolmeaastast last.

Jonnakus läks kalliks maksma

Kuna Lindeberg koondati, hoolimata sellest, et tema laps oli koondamise hetkel alla kolmeaastane, ning talle ei pakutud ka asenduskohta, pidi linn vastavalt halduskohtu otsusele maksma talle välja kuue kuu töötasu ehk ligi 7000eurose hüvitise. Sellele lisanduvad veel ligi 500eurosed õigusabikulud esimesest kohtuastmest ning ligi 300 eurot, mis on kulunud õigusabile teise astme kohtus.

Pärast oma töökoha kaotust kohtult õigust nõudnud Lindeberg oli nõus linnapoolse kohtuvälise kokkuleppega, et talle makstakse nelja kuupalga suurune kompensatsioon. Lindeberg oli nõus, kuid linn loobus oma ettepanekust. “Linn ise tahtis algul kohtuvälist kokkulepet ning oli juba nõus, et asi läheb volikogusse, kuid ma ei tea, mis siis juhtus, et see punkt viimasel hetkel maha võeti,” ütles Lindeberg Põhjarannikule.

Siis tegi endine abilinnapea ise ettepaneku kuue kuupalga suuruse kompensatsiooni maksmiseks ilma kohtukuludeta, kuid linn polnud taas nõus. “Nii et tegelikult läks see kohtuskäimine linnale peaaegu kaks korda nii kalliks, kui algul oli kokku lepitud,” sõnas Lindeberg.

Lindebergi arvates olid tema koondamisel poliitilised põhjused. “Kui mind igalt poolt nõukogudest tagasi kutsuti, siis linnapea põhjendas seda minu suure töökoormusega, kuid kaks kuud hiljem abilinnapea koht koondati,” sõnas ta.

Linnapea ei teadnud lapsest

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev on varem Põhjarannikule öelnud, et ebaseaduslik koondamine toimus linnapea sõnul seetõttu, et neil polnud aimugi abilinnapea alla kolmeaastasest lapsest. “Saime sellest teada alles siis, kui kohtumäärus saabus,” ütles ta, selgitades, et töötajate laste üle arvestust ei peeta.

Lindeberg ütles, et tegelikult eiras linn veelgi seaduseid, sest struktuurimuudatus, millega abilinnapea koht koondati, nägi ette kahe uue spetsialisti koha loomist. “Nad oleks pidanud mulle sel juhul kohta pakkuma, aga seda ei tehtud.” Mees on varem öelnud, et kogu struktuurimuudatus tehtigi temast lahtisaamiseks, ning ta leidis, et see toimub isiklikel põhjustel, mitte põhjusel, et ta Kiviõlis võimul olevast Keskerakonnast opositsiooni jäänud IRLi astus.

Halduskohtu otsusele linna esitatud apellatsioonkaebuses käis vaidlus selle üle, kas halduskohtu väljamõistetud kuue kuu palga suurusest hüvitisest tuleb maha arvata kahe kuu ametipalk, teenistusest vabastamisest vähem etteteatamise hüvitis ning töötukassa tasutud 992,55 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et kaebajale väljamakstavast kuuekuulisest hüvitisest ei kuulu mahaarvamisele töötukassa tehtud rahalised väljamaksed. Ehkki halduskohtu otsusega tunnistati koondamine õigusvastaseks, ei tähenda see, et linnal oleks põhjust nõuda töötukassa makstud hüvitise tasaarvestust.

“Asjaolu, et vaidlustatud halduskohtu otsusega tunnistati koondamine õigusvastaseks ja loeti kaebaja töölt vabastatuks omal algatusel, annab küll töötukassale õiguse hüvitise saajalt või tema tööandjalt hüvitise tagasinõudmiseks töötuskindlustuse seaduse alusel, kuid ei mõjuta kaebaja tuleneva nõudeõiguse suurust,” seisis otsuses.

Riigikohus leidis, et kahe alama astme kohtu otsuste puhul pole midagi vaielda, ning ei võtnud Kiviõli linna kaebust menetlusse, mis tähendab, et otsus Lindebergile hüvitise maksmise kohta jõustus lõplikult.