Auto jääb teele banaalsetel põhjustel

14. juuli 2014 PEETER LILLEVÄLI

Kui rattamutri lahtikeeramiseks tuleb kogu keharaskust kasutada, on eelmine vahetaja praaki teinud. Vahel jääb isegi sellel pildil näidatud võttest väheks.

Esmapilgul näib, et autojuhtide elu on suvel üks lust ja lillepidu – pole akendelt jää kraapimist ega lume rookimist. Sellest rääkimata, et süda pärast pakaselist ööd väriseks, kas ikka akus võimu jätkub ja mootori käima veab. Keera vaid võtit ja sõit võib alata. Autoabi statistika aga näitab, et suvelgi pole väljakutsed harvad, ja oh vana kooli sohvrite üllatust – teelejäämiste edetabelit juhib nii banaalne asi nagu tühi rehv. Tuleb välja, et sedavõrd allakäinud on tänapäeval autojuhtide käelised oskused.

Kui alustada algusest, siis kõikidel autodel polegi võimalik rehvi teel vahetada, sest tagavararatast pole tootja autosse pannud. Erinevalt vanast ajast, kui kõik teed olid täis kabjanaelu ning rehvide kvaliteet tänapäevastega võrreldes naeruväärselt vilets, tuleb rattavahetust teel nüüd harva ette. Arenenud riikides on ju sellega tegelevaid töökodasid iga nurga taga ja kuidagi ikka meistrimeheni jõutakse. Hädajuhtumiks on autos kaasas balloon rehvivahuga ja auto akult käivitava kompressoriga ning sellest piisab. Kui aga rehv täitsa ribadeks on sõidetud, kutsutakse välja autoabi. Uue auto abipaketiga pole see kulukas või on suisa tasuta.

Pisike sisin

Tänapäeval on enamik autorehve n-ö tihtrehvid, kus pole eraldi õhukummi, ja seetõttu lähevad need tühjaks pikkamisi. Ehk siis visuaalsel vaatlusel või auto teelpüsimise halvenemist tundes peaksid juhid enne kui hilja aru saama, et rehv tühjeneb. Aga tutkit nad saavad või vaatavad! Seetõttu on üha laiemalt levinud rehvirõhu andurid, mis kuuldavasti tahetakse peatselt uutel autodel kohustuslikuks teha, sest vale rõhuga sõites käitub auto mitteootuspäraselt ja võib põhjustada traagilisi õnnetusi.

Suure pauguga lõhkevad ainult ebakvaliteetsed rehvid või kui ootamatult satutakse ikka tõelisesse tankitõrjekraavi. Aga need probleemid on enamasti juhis või tema koonerdamises kinni. Rehv pole lihtsalt must sõõrikukujuline ese, mille valiku ainus kriteerium on seadusandja poolt ette määratud mustrisügavus.

Tagavararatas võiks siiski olla

Põhjus, miks paljude uute autodega tagavararatast kaasa ei anta, on automüüjate sõnul enamasti see, et reaalselt läheb seda üliharva vaja ning muidu on ta autos ainult üks raske kolakas, mis suurendab kütusekulu ja vähendab pagasiruumi suurust. Reklaamides välja konkurentidest suurema pagasiruumi varuratta arvelt, saab nii mõnegi numbrimaani just seda sõidukit ostma panna. Teine põhjus on see, et enamikule meestest on rattavahetus tänapäeval tõepoolest kosmoseteadus, inimkonna kaunimast poolest rääkimata.

Eestis elab riigi pindala kohta väga vähe rahvast ning kolmandik sellest on koondunud pealinna. Seetõttu on siin palju väheasustatud kohti, kus abi purunenud rehvi korral tuleb pikalt oodata. Kui uue sõiduki omaniku puhul aitab abi kutsumise kulusid vähendada ostupaketis olnud autoabiteenus, siis vanema auto puhul võivad kulud auto tegeliku väärtusega võrreldes hinge kinni lüüa. Seetõttu tasub vanema auto puhul tagavararatas ja tungraud siiski autosse hankida, kui neid komplektis ei ole. Ja loomulikult peab see ratas ka sõidukõlblik olema – tühjast tagavararehvist pole mingit kasu.

Niisiis vahetame ära 

“Esimese asjana peame leidma tasase ja kõva pinna, kus ratast vahetama hakkame,” ütles Argo Keerme OÜst Mototrading. “Siis fikseerime auto vastavalt olukorrale käigu sissepaneku või (ja) käsipiduriga. Seejärel fikseeritakse diagonaalis vahetatava ratta vastas olev ratas tõkiskingadega. Nüüd aga läheb lõbusaks või ka kurvaks. Ehk tuleb asuda polte lahti keerama. Pahatihti selgub, et kaduma on läinud vargamutri adapter või on poldid jõuga kinni vägistatud ja niisama lahti neid ikka ei keera,” rääkis ta. Eks siis tuleb kasutada keharaskust või mutrivõtit mõne torujupiga pikendada. See vahest aitab, aga võib ka midagi ära lõhkuda. Hea autoremonditöökoda, mis viimati hooajalist rehvivahetust teostas, kasutab dünamovõtit just selleks, et teel ikka suudetaks vajaduse korral rattapoldid lahti keerata. Kui niisama pneumopüstoliga täiega kinni keerati, võib teel rattavahetus võimatuks osutuda. Ja see ei ole hea rehvivahetuspunkt, kuhu järgmine kord oma raha jätta.

Alles pärast seda, kui kõik rattamutrid on esimese nõksu teinud, võib asuda autot tungrauaga üles tõstma. “Kui auto üles tõstate, enne kui mutreid proovite lahti võtta, siis tihtilugu hakkab ratas pöörlema, aga polt lahti ei tule. Ja edasi on kõik lihtne: auto tungrauaga üles, mutrid lahti, ratas ära vahetada ja mutrid-poldid kinni keerata. Seejärel tungraud alla ja veel kord mutrite kinniolekut kontrollida,” selgitas Keerme.

Esimesel võimalusel tuleks rehvirõhk üle kontrollida ning paha ei teeks ka teiste rehvide rõhu kontrollimine. Milline see peab olema, on enamasti kirjas tankimisava luugi siseküljel või juhi uksepostil. Ja kindlasti tuleks lasta katkine rehv ära parandada – mine tea, millal jälle seda vaja läheb. Millegipärast kipub ajalugu korduma…