Peretoetuste ja gaasiaktsiisi tõusust

19. juuni 2014 PEEP ARU, Riigikogu liige, Reformierakond

Riigikogu kevadine istungjärk on jõudnud viimaste istunginädalateni. Üks tähtsamaid seadusi, mille parlament veel enne jaanipäeva vastu peaks võtma, on riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.

Bürokraatlikuna kõlava otsuse taga on asi, mis puudutab suurt hulka Eesti peresid: lastetoetuste tõhus tõus.

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit leppis 20. märtsil kokku, et lapsetoetus tõstetakse pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Samuti lepiti kokku, et suhtelises vaesuses elavatele peredele makstav vajaduspõhine peretoetus tõstetakse võrreldes teiste peredega kahekordseks (45 euroni kuus) ning toimetulekutoetuse määramisel suurendatakse lapse osakaalu arvestust võrdseks täiskasvanud pereliikmega.

Reformierakond on lastega perede toetamist alati lugenud prioriteediks. Kui ei ole lapsi, ei ole mõtet ka Eesti riigil. Aga laps ei ole kindlasti maagaas, mida toru kaudu saab osta Venemaalt, või elekter, mille tootmiseks saab püsti panna tuulegeneraatori. Lastega pered, nende kindlustunne, ühiskonna suhtumine lastega peredesse on lakmuspaber, mis näitab, kui terve on meie riik. Terves riigis sünnivad peredesse lapsed ja lastega peredesse suhtutakse austusega.

Reformierakond on alati olnud seda meelt, et lastega pered väärivad toetust, ning pidanud kõige olulisemaks, et tõhusat toetust saaksid eelkõige need pered, kus lapsed elavad puuduses. Ka üks vaesuses elav laps on Eestile liiga palju. Just seetõttu käivitati kaks aastat tagasi vajaduspõhine lastetoetuste reform, mis puudustkannatavate perede lastetoetuse kahekordistab. Populistlikest ettepanekutest kõik toetused ja kõigile kohe kolmekordistada erinevad Reformierakonna sammud selle võrra, et neile on rahaline kate.

Maikuu viimasel istungil tegi valitsus hulga otsuseid, mille eesmärk on kasvatada riigieelarve tulupoolt. Tõsteti alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, et suurendada riigieelarve tulusid ja piirata nende toodete tarbimist. Kasvas maagaasi ja kerge kütteõli aktsiisimäär.

Pole üllatus, et otsused, mis on nende kaubagruppide tarbijatele toomas lisakulutusi, on põhjustanud ka nurinat. Kuid kui soovime lastetoetuse tõusu, peab raha selleks kusagilt tulema. Selleks maksustame keskkonnakahjulikke ja julgeolekupoliitiliselt küsitavaid energiakasutuse valikuid, samuti tervist kahjustavat riskikäitumist. Arvan, et see on õige.

Lastega pere, kus sünnipäevatordi ostmiseks võetakse SMS-laenu, on varsti silmitsi muredega. Riik, kus sotsiaalkulutusi, sealhulgas lastetoetusi, püütakse maksta laenude arvelt, pärandab tulevastele põlvedele probleemid, mis võivad kogu riiklust kõigutada. Mõnes Euroopa riigis laenurahaga ülesehitatud heaoluühiskond juba vangub. Eesti, kus Reformierakond valitsuses osaline ja riigi tuleviku eest vastutab, seda teed kindlasti ei lähe.

Oleme riigina ja ühiskonnana tugevad siis, kui toetame nõrgemaid. Seetõttu kutsun üles mõtlema, kuidas riigieelarvele lootmise kõrval püüaksime ka üksteist senisest rohkem aidata.

Mõned minu kolleegid on pakkunud mõtet, et need pered, kelle tuludes lastetoetusega laekuvaid eurosid eriti tunda ei ole, võiksid sellest abivajajate kasuks kas või osaliselt loobuda. On kaalumise koht, kuidas riik sellist loobumist organiseerida või motiveerida saab, kuid arutleda selle üle tasuks.

Peale lastetoetuste tõusu on valitsuskoalitsioonil lastega perede elujärje parandamiseks teisigi tegevusi kavas. Nii käivitab uus valitsusliit programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul ning lastehoiuvõimaluste avardamiseks makstakse omavalitsustele toetust.

Kuidagi ei ole rahas mõõdetav see rõõm, mida peres, kus on lapsed, tuntakse võsukeste esimestest sammudest või ülikooli lõpetamisest. Nende kahe asja vahele jääb veel palju teisigi rõõme, mida laste või lastelastega koosolemine pakub. See rõõm jääb kõik peredele endile ning on edaspidigi maksuvaba.