Talgupäev muutis Ida-Virumaa nägu

6. mai 2014 KÜLLI KRIIS ILJA SMIRNOV

Ontika kaldaalune koristati laupäeval puhtamaks.

Talgupäeval kadus Ida-Virumaalt palju võsa ja rämpsu ning lisandus palju uusi asju – pinkidest ja teeviitadest püstkoja ja sillani.

“Oleme siin seitsmekesi – perekond Sadrak ja kaks kohalikku tüdrukut,” tutvustavad end Ontika kaldaalusel prügihunnikuid kotti ajavad talgulised.

Sadrakud on tegelikult tartlased. Vähemalt põhilise osa ajast.

“Mina olen Ida-Viru juurtega ja siia Ontikale käime vanaema juurde vähemalt iga paari nädala tagant, suvel oleme alati pikemalt kohapeal,” räägib pereema Inge Sadrak.

Ontikal olemine tähendab ka kalda peal jalutamist ja märkamist, mida kõike kaldast alla on loobitud. Nõnda otsustaski varasematel aastatel Tartu kandis talgutel kaasa löönud pere, et sedapuhku ei hakata otsima, kellega liituda, vaid korraldatakse Ontikal ise päris oma talgud.

“Süda valutab, see on kohutav, mida kõike inimesed kaldast alla loobivad,” ütleb talgujuhi rollis peretütar Saskia. “Siin võiksid ju prügikonteinerid olla, siis oleks vähemalt pikniku pidajatel  võimalus oma praht korralikult ära panna.”

Valdavalt paistabki see kaldaalune laga piknikute jääknäht olevat. Muidugi on muud kraami ka – süstaldest alustades ja mööbliga lõpetades.

“Kui mul kool läbi saab – õpin ajalooõpetajaks, kolm aastat on veel jäänud -, tuleme kindlasti päriselt Ida-Virumaale,” ütleb Saskia ootamatult. “Ma tunnen end siin koduselt, tahan, et mu laps siin koolis käiks, ja usun, et õpetajaid on siin vaja.”

Puudest pinkideks

Edise küla talgujuht Tõnu Leitsmaa on talguliste eeldatavaks arvuks märkinud optimistlikult kuuskümmend inimest. Lõuna paiku on neid tegutsemas tosinkond: naised riisuvad kõlakoja platsilt lehti kokku, mehed lasevad saagidel unnata. Maha võetud kuivanud puude kõrval tegutseb lausa mööblifirma: puud lastakse parajateks juppideks, mõni neist veel omakorda pikuti pooleks ning lõpptulemusena sünnivad vahvad pingid ja toolid.

Talgujuht ise kangutab Pinotexi purke lahti, et mullu püsti pandud kõlakoja karkassile kaitsekiht peale võõbata.

“Tahame seda varikatust veel natuke toestada ja ilmselt teeme külgedele mingid piirded ka,” räägib ta. “Päeva peale tuleb siia rahvast juurde, põhitegevus ongi plaanis kella kahe-kolme paiku.”

Värvimise-riisumise-ehitamise jätkuks peetakse õhtul maha mõttetalgud, et sellesama parkmetsa kaugemat tulevikku kavandada.

“Seiklusrajad on praegu popid; siin on põnev maastik ja palju suuri puid, võib-olla saaks nende otsa mõne ronimisraja teha,” annab Tõnu vihje ühele õhtusele jututeemale.

Mänguväljaku edenemine

Kohtla jaamas käivad töö ja lõbu koos: väiksemad lapsed mängivad liivakastis, suuremad rehitsevad poolvalmis mänguväljakut ja sätivad selle piirdeks vanu rehve paika.

“Kiiged, selle suure liivakasti, kaks pinki, korvpallilaua ja liumäe saime vallalt, kõik muu – ka pallilaua post, väike liivakast ja laud – on meie endi tehtud,” räägib kohapeal töid juhendav naine, kes oma nime öelda ei taha. “Lapsed teevad,” kinnitab ta. “Pidevalt elab meie asulas nelikümmend kaks kuni 15aastast last, aga suvel on neid palju rohkem. Nii et mänguväljakut on meile väga vaja.”

Narvas ehitati raamatumajake

Narvas Pähklimäe gümnaasiumi lähistel laste mänguväljakul avati talgupäeval raamatumajake. See oli esimene, avaliku rahvaraamatukogu põhimõttel toimiv katsetus: raamatuid võib vabalt võtta, tagastada, lisada enda omasid. Sellist asja praktiseeritakse paljudes arenenud riikides.

Narva esimese raamatumaja algatajad ja loojad olid Facebooki kogukonna “Narva Bright actions” liikmed.Kõigi nende ühine kogemus on nüüd arutluse all, et algatus jätkuks.

Narvas on mais käimas linnavalitsuse korraldatav traditsiooniline heakorrakuu. Selle raames toimusid laupäeval linnas “Teeme ära!” egiidi all talgud. Koristati endise Narva Juhkentali kooli juures, Äkkekülas, kahe vana kalmistu territooriumil. Eilse päeva seisuga veeti ära 7300 kilo kogutud prügi ning see protsess ei ole veel lõppenud.

Peale selle leidsid reedel ja laupäeval Narvas aset ka nn eralaupäevakud.