Kinnisvara sanitaarraie

3. aprill 2014 

Suure tõenäosusega läheb Kiviõlis taas lammutamisele üks ports  suuremaid kortermaju.

Seda sorti kinnisvara sanitaarraiet on nii Kiviõlis kui ka teistes Ida-Viru linnades − kõige rohkem Kohtla-Järvel − tehtud varemgi. Kui vaadata elanike arvu vähenemise jätkuvat trendi, siis on põhjust arvata, et need ei ole sugugi viimased suured majad, mis purustaja raudsete lõugade vahele lähevad. Tekkinud tondilosside maatasa tegemine on vajalik, et natukenegi korrastada kohalikku kinnisvaraturgu ja parandada linna üldilmet.

Omal ajal neisse majadesse hulganisti kortereid ostnud ärimeestele võib kaotatud raha pärast küll kaasa tunda. Ent nende poolt on ekslik pidada juhtunu süüdlaseks kohalikku kuritegevuse taset. Selle luhtunud investeeringu puhul on tegu puhta valearvestusega. Optimistlik lootus odavaid kortereid hea vaheltkasuga edasi müüa ei täitunud. Lihtsal põhjusel − inimesi, kes tahaks Kiviõlis või Kohtla-Järvel elada, jääb aina vähemaks.

Samas peaks aga mõlema linna juhid põhjalikult mõtlema, miks see nii on ja kas tõesti nad ise on kasutanud nende käsutuses olevaid vahendeid, et inimeste pagemist peatada. Neis linnades tegutsevad suurettevõtted VKG ja Kiviõli Keemiatööstus on kahtlemata suured tööandjad, kuid ainult neile linnajuhid lootma jääda ei tohiks.  Nad küll laiendavad tegevust, ent sellega kaasnev uus tehnoloogia vajab märksa vähem töökäsi kui oli vaja vanasti.

Positiivset tegevuskava, kuidas tõmmata Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse uusi ettevõtteid ja inimesi, linnavõimudel endil aga pole.