Euroopa raha võib Narva kindluse jaoks lukku minna

1. aprill 2014 ILJA SMIRNOV

Narva linnuse idatiiba tahetakse teha ülimalt tänapäevane väljapanek, mis sarnaneks lennusadamaga. Samuti on piiriülese koostöö projekti raames plaanis jätkata Ivangorodi kindluse arendamist. Esialgu on aga suure küsimärgi all, kas Euroopa toetab koostöö jätkumist Venemaaga.

Narva linnuse ja Ivangorodi kindluse edasine arendamine võib kõvasti pidurduda. Eurofondid suunavad oma raha Süüria ja Ukraina kui probleemsete riikide abistamiseks, mitte Venemaaga kahasse tehtavatesse projektidesse.

Lõppeval eurorahastuse perioodil lõpetavad Narva ja Ivangorod mitmeid ühiseid projekte piiriülese koostööprogrammi raames. Parandatakse kindlustusansambli juurdepääsetavust, ehitatakse promenaadid jõe mõlemale kaldale, valmistatakse ette ühine audiotuur jne. Piiriülese koostöö edasine eurorahastus – alates 2014. aastast – on aga selgusetu.

Koostöö naabriga ei ole prioriteetne

“Eesti-Venemaa programmile lootsime esialgse info kohaselt 44-45 miljoni euro suurust eelarvet – 24 miljonit Euroopa Liidult pluss riikide omafinantseering -, ent viimase teabe kohaselt hakkas Euroopa komisjon säästma selle tõttu, et Süüria ja Ukraina toetuseks läks raha tarvis,” rääkis Narva linna arendus- ja ökonoomikaameti projektide osakonna juhataja Anne Veevo.

Eesti ja Venemaa püüavad Veevo sõnul veel ühise programmi eest seista, kuid suure tõenäosusega kärbitakse selle mahtu tublisti.

Piiriülese koostöö üks strateegilisi suundi on Narva ja Ivangorodi kindluste edasine arendus. Plaanid olid Veevo hinnangul ambitsioonikad.

“Narva muuseumilt laekus ettepanek, et meie pool vajab 10 miljoni euro suurust investeeringut. Meie lootsime Narva linnuse jaoks saada 3,5 miljonit eurot. Nüüd aga võib summa osutuda veelgi väiksemaks või üldse olemata jääda. See ei ole just eriti hea uudis,” ütles ta, täpsustades, et piiriülene koostöö säilib siiski igal juhul.

Unistavad vägevast väljapanekust

SA Narva Muuseum väljatöötatud projektid, mis ei ole esialgu rahastust leidnud, keskenduvad eeskätt Narva linnusele, sealhulgas infrastruktuuri ja sisevõrkude korrastamisele. Kõige kaalukam projekt on aga linnuse idatiiva rekonstrueerimine ja sinna sellise väljapaneku loomine, mis oleks võrreldav Tallinna lennusadamaga. Esimese asjana oleks tarvis ideekonkurssi.

Plaanis on ka bastionide restaureerimine, ent finantsabi antakse turismiobjektidele, millelt on oodata võimalikult suurt majanduslikku tooki, samas kui linnuse kivist kaitserajatistel on säärane potentsiaal üsna kesine. Üle kivide ja kändude, aga siiski edeneb praegu Euroopa toetuse saanud Narva Victoria bastioni rekonstrueerimine: kasemattides avatakse 2014. aastal väljapanek, endises püssirohukeldris aga turismikeskus.

“Näiteks võiks mõelda Honori bastioni rekonstrueerimisest. Selle sees on kahtlemata huvitav galerii ja iseenesest on bastion samuti huvitav,” arutles Anne Veevo. “Ent nagu näitas uuring, ei ole Honori baasil lootust luua väga tavatut turismimagnetit. Gloria bastioni baasil õnnestuks ehk midagi säärast luua, kuid selleks läheks tarvis veelgi suuremaid investeeringuid kui linnuse idatiiva rekonstrueerimiseks.”

Vähemalt 6 miljonit

Kõiki Narva muuseumi linnuse arendamise ideid hindab asutus ise 10 miljonile eurole, miinimumprogramm oleks 6 miljonit.

“Kui rahastust kärbitakse ja eraldatakse kõigest 4 miljonit eurot kummagi poole jaoks (Narva ja Ivangorod), ning kui arvestada, et projektis peavad kindlasti sisalduma ka “pehmed” tegevused – koostöövõrgustiku arendamine, turundus, projektijuhtimine -, siis jääb investeeringuteks kõigest 1,5 miljonit ning kogu kontseptsioon tuleb uuesti üle vaadata,” ütles Veevo.

Tähelepanuväärne on seegi, et SA-l Narva Muuseum ei olegi praeguse seisuga ametlikke arengukavasid, mis ulatuksid 2013. aastast kaugemale.

SA Narva Muuseum asutaja on Narva linna kõrval ka Eesti Vabariik. Alles eelmisel nädalal lubas kultuuriministeerium muuseumi oletatavatele algatustele rahalist abi, kuid ainult omafinantseeringu osas, mis tähendab umbes 10 protsenti ühe või teise projekti eelarvest.

“Muidugi on omafinantseering samuti väga hea ja vajalik, aga kust leida puudujäävad miljonid? On võimalus esitada taotlus turismi infrastruktuuri arendamise programmi, kuid seal on küllaltki suur konkurents ja tagasihoidlikud mahud. Veel tuleb silmas pidada, et Ida-Virumaa esitas üheks oma prioriteediks turismi infrastruktuuri arengus järgmiseks programmperioodiks Aidu karjääri, seetõttu on Narval raske sealtsamast toetust saada,” võttis Veevo asja kokku, märkides siiski, et esialgu loodetakse piiriäärse kindluse jaoks siiski raha leida.