Seadus sadadele tuhandetele kodudele

21. märts 2014 MARGUS HANSON, riigikogu korteriühistute toetusrühma esimees, Reformierakond

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse  näol on tegemist ühe olulise ja oodatud seadusega. Ja  mitte üksnes põhjusel, et see puudutab kahte kolmandikku Eesti elanikest. Seetõttu on paslik veidi selgitada, millisel moel see seadus meie elu paremaks muutma hakkab.

Eestis on umbes 21 000 korteriomandite esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Korteriühistute ligikaudne arv on praegu aga 9500.

Suurel osal väiksema korterite arvuga elamutega kinnistutel ei ole korteriühistuid moodustatud, nad tegutsevad korteriühisustena, kui üldse mingiski nn formaliseeritud koostöövormis. Uue seadusega tekib ka nendele kortermajadele konkreetne seadusandlik raamistik, nad hakkavad tegutsema korteriühistutena.

Palju muudki korteriomandi ja korteriühistute tegevusega seonduvat seadusandlikku raamistikku on seadus muutnud lihtsamaks ja selgemaks, inimesed – korteriomanikud – ei pea tulevikus otsima oma õigust eri seadustest ja kohtulahenditest, vaid kõik on koondatud ühe seaduse 94 paragrahvi 40 leheküljel.

Tänuväärne abimaterjal seadusepügalates orienteerumiseks on ka seaduseelnõule lisatud 120 lehekülge seletuskirja, kus selgitatakse täpsemalt, mida ühe või teise paragrahviga mõeldud on.

Edaspidi kantakse kõik korteriühistud ja ka ühistutega seotud kohustused avalikku korteriühistute registrisse. See annab võimaluse ostjal korteriostu puhul saada infot ühistu kohustuste kohta mugavalt avalikest allikatest.

Korteriühistu pandiõigus on samuti uus lähenemine seaduses. See peaks kaitsma korteriühistut ja tema liikmeid mõne kaasomaniku võlgade tasumise eest juhul, kui võlas oleval korteril on hüpoteek finantsasutuse kasuks ja korter realiseeritakse. Tunnustada tuleb siinjuures finantsasutuste valmisolekut lahendada ühiselt probleemipundar, mida korteri realiseerimine võlgade katteks ju on.

Olulise täiendusena on tulevikus selgem ka ühistu tegutsemine hoone majandamisel, sh reeglid laenu võtmise ja hoone ajakohastamise kohta. Ka korteriomanikule sätestatavat kohustust kütta oma korterit, mis seaduse jõustumisel rakendub, on Eesti korteriühistute liit pidanud väga tähtsaks uuenduseks. Kuigi selle kohustuse saab ka praegu kehtivast õigusest tuletada, on see nüüd sõnaselgelt sätestatud.

Praeguste soojatarbimise arvestuspõhimõtete puhul ongi õiglase küttearve leidmiseks seetõttu vajalik nõuda kindla temperatuuri hoidmist eluruumides. Ja nimelt sellise temperatuuri, mis oleks majas valitsevale keskmisele temperatuurile võimalikult lähedal. Täiesti kütteta paneelmaja keskmises korteris ei lange ka kõige karmima ilmaga toetemperatuur alla 10 kraadi, sest naaberkorterid ju kütavad seda seinte, lae ja põranda kaudu.

Olulise täiendusena on seaduses ühistu otsuste tegemise selgem reguleerimine, sealhulgas reeglid laenu võtmise ja hoone ajakohastamise kohta. Samuti on nüüd reguleeritud korteriühistute maksejõuetusega seonduv. Viimane teema arenes eelõu koostamise käigus edasi, reguleerimine sai selgem ja tähendab sisuliselt saneerimisvõimalust ka korteriühistule. Viimase versiooni kohaselt on pankrotimenetluses põhimõtteliselt võimalik ka otsustada korteriühistu (ja korteriomandite) lõpetamine.

Seaduse jõustumisajaks on määratud 1. jaanuar 2018 ja selline pikk tähtaeg tuleneb justiitsministri sõnul vajadusest teha ettevalmistustöid, sealhulgas ka selliseid, mis nõuavad valitsuse poolt rahalisi vahendeid, näiteks korteriühistute registri rakendamiseks vajaliku tarkvara väljatöötamiseks.

Loodan, et vabariigi valitsus otsib ja leiab e-riigi programmi raames siiski võimaluse korteriühistute registri rakendamiseks juba varem. See oleks samm selguse poole, mis kasuks kõigile koduomanikele, kelle huve ja õigusi uue seadusega parandada soovitakse.