Arhiiv rubriigile: Ajalugu

Vaivara lahingu võitsid seekord Leegioni-poisid

"Me leegion sammub ja kindel on ta rüht, / sest kohustus püha meil täita. / Eesti tulevik, see meie kõikide siht, / mille eest tuleb surra või võita. /  Siin rahvas rahvale ulatand on käed / ja ühiselt kantakse raskust. / Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb / meie relvade hävitav vastus," kõlas Eesti Leegioni marsilaul.

Vaivara Sinimägede muuseum tähistas Eesti lipu päeval oma 8. sünnipäeva näidislahingu ja ajalooliste tsiklite näitusega. Muuseum pole oma olemuselt unikaalne, sest kuulub kümnest ekpositsioonipaigast koosnevasse Eesti sõjamuuseumide ketti, aga on ainus, mis asub Virumaal ja paigas, mida 1944. aastast tuntakse kangelasliku vastupanu sümbolina.   Muuseumi juht Ivika Maidre meenutab, et sünnipäeva on igal suvel peetud. […]

Kukruse kalmistust saab kultuurimälestis

2009. aasta lõpul toimunud kaevamiste tulemuste põhjal on Kukruse kalmistu alal säilinud inimluud ja arheoloogilised leiud hindamatu allikas 12.-13. sajandi matmiskombestiku, religiooni, majanduse ja eluolu uurimisel.

Tallinna – Narva tee ehitamise käigus avastatud 12. – 13. sajandi kalmistut peetakse põhjalikuma uurimise alusel nii väärtuslikuks, et muinsuskaitseamet otsustas tunnistada kalmistu riiklikuks kultuurimälestiseks.    Novembris 2009 avastati Kohtla vallas Kukruse külas tee-ehituse käigus pronkskaunistustega noatupp ja inimluid. Teetööd peatati ning terve talv tehti seal arheoloogilisi kaevamisi, mille käigus uuriti läbi umbes 10 x […]

Illuka mõisa uuenduskuur läheb edasi

Tööde teises etapis lisandus peahoone külge veranda, mis ennistati vanade fotode järgi.

Illuka mõisa peahoone ja üksiti koolimaja renoveerimise teisele etapile tõmmati joon alla ning valmistutakse kolmandaks, viimaseks etapiks, mis kestab tuleva aasta lõpuni.   Illluka mõis pärineb aastast 1888. Kool kolis sinna aastal 1921. Pisemaid remonte ja renoveerimisi on varemgi tehtud, viimati kakskümmend aastat tagasi, kui vahetati katus ja tehti korda fassaad. Nii põhjalikult kui praegu […]

PÕHJARANNIK 25 Riigireetur Dressen 21 aastat tagasi: “Ka meil on müüdavaid inimesi, kuid mitte nii massiliselt”

Kui Aleksei Dressen üle 20 aasta tagasi Põhjarannikule intervjuu andis, oli üks tema tingimusi, et tema näofotot lehes ei avaldata. See kaader on tehtud Venemaal pärast seda, kui riigireetur naaberriigile läinud laupäeval Eston Kohvri vastu üle anti. Seekord Dressen oma nägu ei varja. Ja polegi mõtet, sest Eestis tunnevad teda nägupidi peaaegu kõik elanikud.

21 aastat tagasi andis Põhjarannikule intervjuu toonane kaitsepolitsei Virumaa osakonna direktor Aleksei Dressen, kes hiljem riigireetmises süüdi mõisteti ning läinud nädalavahetusel Eston Kohvri vastu Venemaale välja vahetati. Põhjarannik avaldab täna katkeid sellest usutlusest, mis ilmus 11. oktoobril 1994. Kuidas te iseloomustaksite praegust olukorda ametkondades ja võimustruktuurides, kas meie võimukandjad on tugevalt korrumpeerunud, nagu viimasel ajal […]

Kukruse polaarmõis muutus ajamasinas viikingikülaks

Muinasvõitlusel läksid käiku nii terasest mõõgad kui kirved. Isiklik vaprus oli iseloomujoon, mida viikingid hindasid üle kõige. Vaid sõjas võideti igavest kuulsust ning igamehe unistus oli langeda lahingus, relv käes.

Viikingiks kehastumine on Eestis kohasem kui hakata indiaanlast mängima, usub Toomas Asi, mees nagu viiking muiste. On igati sobilik, et viikingite aega tutvustav festival “Ajamasin” toimus eelmisel laupäeval just Kukruse mõisa pargis, mille lähedalt avastati 2009. aastal muinas- ja keskaja piiril kasutatud kalmistu. “Viikingiaeg oli hullult põnev,” kinnitab Toomas Asi Tartu muinasklubist Tarbatu. Ta lisab, et […]

President Konstantin Pätsi mälestustahvel valmis Jõhvis

Meelis Kriisk Jõhvis valminud president Konstantin Pätsi mäletuskivi tahvliga.

  28. veebruaril avatakse Venemaal Tveri oblastis Buraševos Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kunagises matmispaigas mälestuskivi, mille  tahvel valmis Jõhvis. Pätsi matmispaiga 1988. aastal avastanud ajaloohuviline Henn Latt rääkis, et neljatonnine mälestuskivi paigaldati  Buraševosse eelmisel suvel ja sügisel sai sellele peale pandud  ka tahvel. “Ent pidulik avamine toimub alles nüüd 27. veebruaril ja sellele tseremooniale […]

Kadunud Narva elustus raamatus

Jaak Juske: "Juba sissejuhatuses rõhutan, et raamatu autor pole põlisnarvakas, kes kirjutaks vahest teise nurga alt ja rõhutaks vahest teisi kohti. Autor on inimene, kes Narvat lihtsalt armastab."

19. novembril toimus TÜ Narva kolledžis Jaak Juske verivärske raamatu “Lood unustatud Narvast” esmaesitlus. Tegu on rohket pildimaterjali ja põnevat infot sisaldava “reisikirjaga” aastate, aastakümnete ja -sadade taha meile nii tuttavasse ja samal ajal tundmatusse linna, kusjuures jutustamiseks/liigendamiseks on valitud jalutuskäigu vorm, mida on raamatusse mahtunud viis. Jaak Juske ütles, et mõte korraldada raamatu “Lood […]

Illuka mõisa legendid ja lood

Teadaolevalt vanim pilt Illuka mõisa 1888. aastal valminud peahoonest on pärit 20. sajandi algusest.

  Illuka mõis kestis mõisnike elupaigana nõnda lühikest aega, et pärimusi selle kohta eriti polegi; oma kummitus on seal siiski olemas, nagu korralikule mõisale kohane. “Ma ei teagi, et mõisahoonete alt oleks varem inimluid leitud,” ütles muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna spetsialist Anu Kivirüüt, kes paari nädala eest Illuka mõisa keldrist leitud inimluid kaemas käis. Selle […]

Illuka mõisa keldrist leiti inimluud

Väheste luude põhjal võib esialgu üksnes arvata, et tegemist oli kuni 20aastase naisterahvaga, kes maeti umbes kaks sajandit tagasi.

Illuka mõisa peahoone keldrit tühjaks kaevavad ehitajad leidsid sealt reedel inimluid; muinsuskaitseameti spetsialisti hinnangul toimus matmine kuni kakssada aastat tagasi. “Näete, õlaluu on poolenisti kivi all; ilmselgelt on see inimene maetud siia enne hoone ehitamist,” ütleb muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna spetsialist Anu Kivirüüt Illuka mõisa peahoone keldris hoolikalt välja puhastatud luid näidates. Luid on tegelikult […]

Victoria bastion on tarvis viivitamatult konserveerida

Tööd Victoria bastioni seintel on juba peatatud. Päevakorras on selle ajalooliselt hindamatu objekti viivitamatu konserveerimine talveks.

Narva Victoria bastioni ähvardavad lokaalsed varingud ning bastion tuleb kuni järgmise restaureerimis- ja ehitushooajani kiiresti konserveerida. Põhjarannik on juba kirjutanud, et ehitajad ja restaureerijad ei jõudnud sel hooajal lõpetada Narva Victoria bastioni rekonstrueerimistöid ning seetõttu võib uue turismiobjekti avamist oodata parimal juhul 2015. aasta teisel poolajal. Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektiosakonna juhataja Anne Veevo […]