Arhiiv rubriigile: Ajalugu

Mäetagusel avati mälestussammas Pärnassaare rabalahingus hukkunud kangelastele

Kaitseliitlased ja vabadusvõitlejate ühendus täitsid 87aastase Laine Lulla ammuse soovi paigaldada ta vanemate hukkumiskohale mälestusmärk.

Kaitseliidu Jõhvi ja Avinurme malevkond ning Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühendus paigaldasid Mäetaguse vallas 1946. aastal toimunud rabalahingus hukkunud Juljus ja Aliide-Leontine Lullale mälestusmärgi.   Mälestuskivi avamisel oli ka Juljuse ja Aliide-Leontine Lulla tütar Laine Lulla, kes oli siis 14aastane, kui koos vanemate ja kahe õega küüditamise eest metsa varjus. “Isa ütles, et tema ja ta […]

Narva-Jõesuu puhkepaviljon teisaldati koduloomuuseumi

Sellel fotol paviljoni tagant paistva suvila on omanik praeguseks juba maha lammutanud, kuna see oli perspektiivitus seisus. Paviljoni aga õnnestus seadusel ja omavalitsusel kaitsta, kolides ta üle koduloomuuseumi territooriumile.

Päästmaks Vene klassikust kirjaniku Dmitri Mamin-Sibirjakiga seotud ajalooline paviljon lammutamisest, kinkis eraomanik selle Narva-Jõesuu linnale.   Nn Mamin-Sibirjaki paviljon on kaunis puidust lehtla värske männiõhu nautimiseks. Veel hiljuti paiknes see Metsa tn 14 asuval krundil − minevikus nõukogudeaegse Kreenholmi manufaktuuri tähtsate töötajate puhkemajana tegutsenud ning praegu erakätesse kuuluva suvila kõrval. Kuurortlinna kroonikatest on teada, et kirjanik Dmitri Mamin-Sibirjak (1852−1912) […]

Viietonnine vanaaegsete telliste kogu on kodutu

tellis

Mees, kes kogub telliseid, millest kord oli ehitatud Narva ja selle ümbrus, oli sunnitud oma kollektsiooni kutseõppekeskuse klassist kokku korjama. Vanaaegsete telliste näitus avati Narva kutseõppekeskuse ehitusosakonna klassis 2015. aasta kevadel ning Põhjarannik kirjutas tookord sellest. Kuid juba tänavu selgus, et ruum tuleb vabastada. Kollektsiooni omanik, narvalane Igor Kurov ei saanudki aru, miks tal kästi […]

“Kes ütles, et minu torni ja kaitsekraaviga datša pole keskaegne?”

rp_tuuder-300x200.jpg

Madis Tuuderil on Narva linna muinsuskaitse vaneminspektorina töötates võimalik eduliselt rakendada ka oma teist, kultuuriantropoloogia-alast kõrgharidust, sest kohaliku “iidse narvitjane nimelise hõimu” tavades ja käitumises leiab etnoloogiahuviline sageli põnevat. Sinu ametinimetus on 2011. aastast Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse vaneminspektor. Aga kust said omal ajal tõuke minna Eesti kunstiakadeemiasse muinsuskaitset ja arhitektuuri konserveerimist […]

Narva linnus saab kolme aastaga uue sisemuse

linnus1

Euroopa Liidu fondi miljonid aitavad Narva linnust uuendada, et see muutuks senisest huvitavamaks ja tänapäevasemaks, aga ka liikumispuudega inimestele ligipääsetavamaks. Seda siiski nii palju, kui vana hoone võimaldab. ILJA SMIRNOV smirnov@pohjarannik.ee Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist on otsustatud eraldada 3,54 miljonit eurot sihtasutusele Narva Muuseum, mille asutajad on Narva linn ja Eesti riik. Raha […]

Ida-Virumaalt leiti Euroopa esimene katkuohver

Sope naise välimuse rekonstruktsioon − autor Mihhail Gerassimov.

Äsja on laborivaikuses tehtud paar hämmastavat avastust tänu Ida-Viru arheoloogialeidudele. Näiteks teame nüüd, et nn Sope naine on Euroopa vanim tuvastatud katkuohver ja et alates 2011. aastast Narva-Jõesuus kiviaja asulapaika tehtud ekspeditsioonide käigus leitud keraamiliste nõude kildudelt on tuvastatud lipiide, mis kinnitavad, et meie kandis on piimakarjakasvatusel soliidne, vähemalt 4800aastane ajalugu. Põhjarannik võttis ühendust TÜ […]

Aegumistähtajata kuritegu

Sirje Koitmets: "Las inimesed ise otsustavad, kui suur kuritegu see oli, mis meiega tehti. Ema vahest ei saanud sellele eriti keskenduda − ja ma imetlen seda −, sest pidi olema optimistlik."

14. juunil 75 aastat tagasi kella 1-2 paiku öösel aeti üles tuhanded pered, kokku rohkem kui 10 000 inimest, neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks, ja algas teekond, kust suur osa neist enam eal ei naasnud. Teiste repressiooni sihtmärkide hulgas oli ka kahe ja poole aastane Sirje Koitmets − tollal Tsirnask. […]

Vaivara lahingu võitsid seekord Leegioni-poisid

"Me leegion sammub ja kindel on ta rüht, / sest kohustus püha meil täita. / Eesti tulevik, see meie kõikide siht, / mille eest tuleb surra või võita. /  Siin rahvas rahvale ulatand on käed / ja ühiselt kantakse raskust. / Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb / meie relvade hävitav vastus," kõlas Eesti Leegioni marsilaul.

Vaivara Sinimägede muuseum tähistas Eesti lipu päeval oma 8. sünnipäeva näidislahingu ja ajalooliste tsiklite näitusega. Muuseum pole oma olemuselt unikaalne, sest kuulub kümnest ekpositsioonipaigast koosnevasse Eesti sõjamuuseumide ketti, aga on ainus, mis asub Virumaal ja paigas, mida 1944. aastast tuntakse kangelasliku vastupanu sümbolina.   Muuseumi juht Ivika Maidre meenutab, et sünnipäeva on igal suvel peetud. […]

Kukruse kalmistust saab kultuurimälestis

2009. aasta lõpul toimunud kaevamiste tulemuste põhjal on Kukruse kalmistu alal säilinud inimluud ja arheoloogilised leiud hindamatu allikas 12.-13. sajandi matmiskombestiku, religiooni, majanduse ja eluolu uurimisel.

Tallinna – Narva tee ehitamise käigus avastatud 12. – 13. sajandi kalmistut peetakse põhjalikuma uurimise alusel nii väärtuslikuks, et muinsuskaitseamet otsustas tunnistada kalmistu riiklikuks kultuurimälestiseks.    Novembris 2009 avastati Kohtla vallas Kukruse külas tee-ehituse käigus pronkskaunistustega noatupp ja inimluid. Teetööd peatati ning terve talv tehti seal arheoloogilisi kaevamisi, mille käigus uuriti läbi umbes 10 x […]

Illuka mõisa uuenduskuur läheb edasi

Tööde teises etapis lisandus peahoone külge veranda, mis ennistati vanade fotode järgi.

Illuka mõisa peahoone ja üksiti koolimaja renoveerimise teisele etapile tõmmati joon alla ning valmistutakse kolmandaks, viimaseks etapiks, mis kestab tuleva aasta lõpuni.   Illluka mõis pärineb aastast 1888. Kool kolis sinna aastal 1921. Pisemaid remonte ja renoveerimisi on varemgi tehtud, viimati kakskümmend aastat tagasi, kui vahetati katus ja tehti korda fassaad. Nii põhjalikult kui praegu […]