Arhiiv rubriigile: Ajalugu

Saka mõis võõrustas aadlisuguvõsa kokkutulekut

Saka mõisa praegune omanik Tõnis Kaasik ja Henning von Löwis of Menar 1864. aastal valminud härrastemaja ees, mis sai oma hiilguse tagasi 2010. aastal. Mehed olid varem kohtunud 2004. aastal, kui aadlisuguvõsa kokkutulek toimus Dresdenis ja sinna sai kutse ka Kaasik, kes oli mõne aasta eest omandanud oksjonil varemetes mõisakompleksi.

“Täna saan mängida majaperemehe rolli. Tervitan külalisi, nagu nad oleksid saabunud naabermõisast või Saksamaalt. See elustab minule vanad ajad,” ütleb Heiner von Löwis of Menar laupäeval enne galaõhtusööki. Kui perekond asus 1939. aastal Sakalt ümber Saksamaale, oli ta 2aastane.    Praegu on aadlisuguvõsa kokkutuleku korraldaja 80aastane. “Olete mõisa peahoone väga hästi renoveerinud,” pöördub ta komplimendiga […]

Pronksikaja oli kõige teravamalt kuulda Jõhvi kesklinnas

Ärevatel päevadel peatati teedel ja asulapiiridel palju autosid, et kontrollida, ega seal mingit sõjamoona veeta. Politsei teab rääkida, et juba ainuüksi pesapallikurikaid konfiskeeriti nii palju, et nendega võiks kogu Eesti mängima panna.

Päeval pärast esimest pronksiööd oli olukord Ida-Virumaal pingeline, sest politseijõud olid valdavas enamikus saadetud Tallinna korda hoidma. Maakonnas tekkisid pingekolded nii Kohtla-Järvel, Sillamäel kui ka Narvas, aga eriti hull oli olukord Jõhvi keskväljakul, kus süütepudeliga rünnati kindral Tõnissoni kuju, lõhuti vitriine ja kangutati ka Vabadussõja monumenti.   Tollane Mäetaguse vallavanem Aivar Surva meenutab, et parajasti tähistati Jõhvi […]

Mäetagusel avati mälestussammas Pärnassaare rabalahingus hukkunud kangelastele

Kaitseliitlased ja vabadusvõitlejate ühendus täitsid 87aastase Laine Lulla ammuse soovi paigaldada ta vanemate hukkumiskohale mälestusmärk.

Kaitseliidu Jõhvi ja Avinurme malevkond ning Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühendus paigaldasid Mäetaguse vallas 1946. aastal toimunud rabalahingus hukkunud Juljus ja Aliide-Leontine Lullale mälestusmärgi.   Mälestuskivi avamisel oli ka Juljuse ja Aliide-Leontine Lulla tütar Laine Lulla, kes oli siis 14aastane, kui koos vanemate ja kahe õega küüditamise eest metsa varjus. “Isa ütles, et tema ja ta […]

Narva-Jõesuu puhkepaviljon teisaldati koduloomuuseumi

Sellel fotol paviljoni tagant paistva suvila on omanik praeguseks juba maha lammutanud, kuna see oli perspektiivitus seisus. Paviljoni aga õnnestus seadusel ja omavalitsusel kaitsta, kolides ta üle koduloomuuseumi territooriumile.

Päästmaks Vene klassikust kirjaniku Dmitri Mamin-Sibirjakiga seotud ajalooline paviljon lammutamisest, kinkis eraomanik selle Narva-Jõesuu linnale.   Nn Mamin-Sibirjaki paviljon on kaunis puidust lehtla värske männiõhu nautimiseks. Veel hiljuti paiknes see Metsa tn 14 asuval krundil − minevikus nõukogudeaegse Kreenholmi manufaktuuri tähtsate töötajate puhkemajana tegutsenud ning praegu erakätesse kuuluva suvila kõrval. Kuurortlinna kroonikatest on teada, et kirjanik Dmitri Mamin-Sibirjak (1852−1912) […]

Viietonnine vanaaegsete telliste kogu on kodutu

tellis

Mees, kes kogub telliseid, millest kord oli ehitatud Narva ja selle ümbrus, oli sunnitud oma kollektsiooni kutseõppekeskuse klassist kokku korjama. Vanaaegsete telliste näitus avati Narva kutseõppekeskuse ehitusosakonna klassis 2015. aasta kevadel ning Põhjarannik kirjutas tookord sellest. Kuid juba tänavu selgus, et ruum tuleb vabastada. Kollektsiooni omanik, narvalane Igor Kurov ei saanudki aru, miks tal kästi […]

“Kes ütles, et minu torni ja kaitsekraaviga datša pole keskaegne?”

rp_tuuder-300x200.jpg

Madis Tuuderil on Narva linna muinsuskaitse vaneminspektorina töötates võimalik eduliselt rakendada ka oma teist, kultuuriantropoloogia-alast kõrgharidust, sest kohaliku “iidse narvitjane nimelise hõimu” tavades ja käitumises leiab etnoloogiahuviline sageli põnevat. Sinu ametinimetus on 2011. aastast Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse vaneminspektor. Aga kust said omal ajal tõuke minna Eesti kunstiakadeemiasse muinsuskaitset ja arhitektuuri konserveerimist […]

Narva linnus saab kolme aastaga uue sisemuse

linnus1

Euroopa Liidu fondi miljonid aitavad Narva linnust uuendada, et see muutuks senisest huvitavamaks ja tänapäevasemaks, aga ka liikumispuudega inimestele ligipääsetavamaks. Seda siiski nii palju, kui vana hoone võimaldab. ILJA SMIRNOV smirnov@pohjarannik.ee Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist on otsustatud eraldada 3,54 miljonit eurot sihtasutusele Narva Muuseum, mille asutajad on Narva linn ja Eesti riik. Raha […]

Ida-Virumaalt leiti Euroopa esimene katkuohver

Sope naise välimuse rekonstruktsioon − autor Mihhail Gerassimov.

Äsja on laborivaikuses tehtud paar hämmastavat avastust tänu Ida-Viru arheoloogialeidudele. Näiteks teame nüüd, et nn Sope naine on Euroopa vanim tuvastatud katkuohver ja et alates 2011. aastast Narva-Jõesuus kiviaja asulapaika tehtud ekspeditsioonide käigus leitud keraamiliste nõude kildudelt on tuvastatud lipiide, mis kinnitavad, et meie kandis on piimakarjakasvatusel soliidne, vähemalt 4800aastane ajalugu. Põhjarannik võttis ühendust TÜ […]

Aegumistähtajata kuritegu

Sirje Koitmets: "Las inimesed ise otsustavad, kui suur kuritegu see oli, mis meiega tehti. Ema vahest ei saanud sellele eriti keskenduda − ja ma imetlen seda −, sest pidi olema optimistlik."

14. juunil 75 aastat tagasi kella 1-2 paiku öösel aeti üles tuhanded pered, kokku rohkem kui 10 000 inimest, neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks, ja algas teekond, kust suur osa neist enam eal ei naasnud. Teiste repressiooni sihtmärkide hulgas oli ka kahe ja poole aastane Sirje Koitmets − tollal Tsirnask. […]

Vaivara lahingu võitsid seekord Leegioni-poisid

"Me leegion sammub ja kindel on ta rüht, / sest kohustus püha meil täita. / Eesti tulevik, see meie kõikide siht, / mille eest tuleb surra või võita. /  Siin rahvas rahvale ulatand on käed / ja ühiselt kantakse raskust. / Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb / meie relvade hävitav vastus," kõlas Eesti Leegioni marsilaul.

Vaivara Sinimägede muuseum tähistas Eesti lipu päeval oma 8. sünnipäeva näidislahingu ja ajalooliste tsiklite näitusega. Muuseum pole oma olemuselt unikaalne, sest kuulub kümnest ekpositsioonipaigast koosnevasse Eesti sõjamuuseumide ketti, aga on ainus, mis asub Virumaal ja paigas, mida 1944. aastast tuntakse kangelasliku vastupanu sümbolina.   Muuseumi juht Ivika Maidre meenutab, et sünnipäeva on igal suvel peetud. […]