Arhiiv rubriigile: Eesti ajaloo- ja kultuurikalender

Kodumaine viis

TOETAB:

Erisugustes kunstiliikides võib panna tähele, kuidas teose tähendusruumi ehk semantika määrab geograafiline punkt, kus teos on valminud või millele mõeldes ta on loodud. Niisugune on näiteks rooma klassiku Ovidiuse (43 eKr. – 17 pKr.) pagendatu-luule (vt.: Rooma kirjanduse antoloogia. Koost. Kaspar Kolk. Tallinn, 2009, lk. 350-356). Puškin oli 1830. aasta sügisel väga viljakas Boldinos (õieti […]

Määramatus määramispiirkonnas

TOETAB:

Tõenäoliselt puutub inimene määramatusega kokku sagedamini kui määramispiirkonnaga, mis algebras tähendab funktsiooni analüüsimisel seda “mänguväljakut”, mille ulatuses üldse saab funktsiooni arvutada (jutumärke kasutan ma siinkohal esiteks seepärast, et tegemist on kokkuleppelise ega mitte universaalse mõistega, teiseks võib määramispiirkonda kirjeldada mitmel moel ja just tema kirjeldusega tavaliselt piirdutaksegi). Tõin “funktsiooni määramispiirkonna” sisse osalt seetõttu, et eesti- […]

Kultuuri käigud

TOETAB:

Hobujõud kui võimsusühik on kahlemata kultuuriline mõiste, sest üksnes kultuur saab Vene Föderatsioonis kehtestada transpordimaksu veokimootori võimsuse pealt hobujõudude järgi. 1 hj. = 736 W. Ometi on ka hobujõul arvmääratlusi mitu, mille tõttu ei maksa sattuda segadusse, kui need määratlused käsiraamatutes üksteisest erinevad. Kultuuril endal puudub ühemõtteline definitsioon isegi mingis formaalses vahemikus nagu näiteks “rahvuslik” […]

Kultuuriloolist lisalehte alustab Paul Keres

logod_tekstiga

Jaanuarist alates ilmub ajalehe Põhjarannik venekeelses tasuta jagatavas väljaandes Severnoje Poberežje Ekstra lisaleht, mis koosneb Eesti ajaloo- ja kultuurikalendrist ning kultuurilooliste artiklite sarjast. Viimast koostab tuntud kirjandusteadlane Peeter Olesk, kes avab põhjalikumalt Eesti kultuuriloolisi tähtsündmusi ja kirjutab tuntud persoonidest. Erileht ilmub Severnoje Poberežje Ekstra vahel 12 korda aastas. Esimeses numbris tutvustab Peeter Olesk venekeelsele lugejale […]